Kuigi rahvakeeli on ka kuni kümne aasta vanune maja uus, siis kinnisvaramaailmas pole enam tegu teps mitte uusarendusega. Et uusarenduse mõistet paremini hoomata, aitab paralleel automaailmaga – niipea kui olete oma tuttuue Audiga salongist väljunud, on tegemist juba kasutatud masinaga. Ka kinnisvara puhul kehtib sama loogika – kui keegi on teie äsja ostetud kodus varem elanud, pole tegemist enam uusarendusega.

Miks just uusarenduse kasuks otsustada?

Kui kümme aastat tagasi oli vähe neid, kes julgesid ainult paberil eksisteerivat projekti osta, siis praegu on seis teine. Seda suuresti tänu kahele asjaolule. Esiteks on vahepealsetel aastatel tuntavalt tõusnud usaldus kinnisvaraarendajate vastu. Teiseks on oluliselt arenenud visuaalsete materjalide kvaliteet, aidates kliendil 3D-lahenduste abil märksa paremini oma tulevast kodu silme ette manada. See omakorda suurendab aga turul pakutavate valikute hulka, mille seast endale sobivaim lahendus valida. Sestap pole ka imestada, et paljud korterid leiavad endale tulevased omanikud juba arenduse algfaasis. Ühtlasi pole vähetähtis asjaolu, et magusaid eripakkumisi tehakse just arenduse algfaasis.

Kui järelmüügis oleva kinnisvara korral peab paratamatult eelmise omaniku valikutega leppima või siis ise remonditöö ette võtma, tullakse uusarenduste puhul kliendi soovidele sageli vastu. Tõsi, paljuski sõltub see arenduse faasist ja arendajast, ent lisaks laevärvile ning tapeedimustrile on enamasti võimalik ka näiteks vaheseinu liigutada. Tulemuseks märksa enam tulevase omaniku vajadusi ja eelistusi arvestav kodu.

Uusarenduste vaieldamatuks eeliseks on ka madalamad üldkulud. Seda eriti veel renoveerimist ootavate majadega võrreldes. Kui igakuised kulud on väiksemad, võimaldab see oma kodu ostu heaks rohkem raha investeerida või kinnisvaraturul sootuks avarama pilguga ringi vaadata.

Uusarenduste uued trendid

Kui veel paar aastat tagasi domineerisid avatud köögiga lahendused, siis viimasel ajal on hakatud kööke elutubadest eraldama. Peamine põhjus on klientide soov elutoas pigem head seltskonda ja mõnusat õhtupoolikut nautida, mitte aga kärssama läinud söögi lõhnadega rinda pista. Möödas on ka ajad, mil eelistati 400-ruutmeetriseid ning suuremaid majalahmakaid. Märkimisväärsele ehituskulule lisaks on ebapraktilised ülalpidamiskulud need, mis panevad inimesi üha enam 170–230-ruutmeetriseid lahendusi otsima. Viimase aja trend on ühtlasi linnast väljas asuva suurema pindalaga kodu asemel väiksem linnapesa muretseda. Paljuski on selle taga mõistetav soov transpordile kuluvat aega ja raha kokku hoida. Eriti juhul, kui peres sirguvad lapsed, kes peavad päeva jooksul iseseisvalt kooli, koju ning huviringidesse jõudma.

Nii ongi paratamatu, et enamik uusarendusprojekte on koondunud just tõmbekeskustesse, kus on paremad nii infrastruktuur kui ka tööleidmisvõimalused. Nii näiteks ongi Tallinnas praegu töös üle 100 kortermajade uusarendusprojekti. Eriti hoogsalt käib arendus Kalamaja ja kesklinna piirkonnas, samuti pigem keskklassi ostujõule suunatud Lasnamäel ja Mustamäel. Kuid ka väljaspool pealinna leidub piisavalt valikuid, eelkõige küll Tartus ja Pärnus.

Varasemaga võrreldes on kõvasti tõusnud ka inimeste teadlikkus. Sellist huupi ostmist nagu kümme aastat tagasi naljalt enam ei ole. Peamine nõudlus on kahe-kolmetoaliste korterite järele, ühetoalisi ostetakse pigem investeerimiskaalutlusel, plaaniga see üüritulu teenima panna.

Kuidas endale lihtsa vaevaga parim pakkumine leida?

Enamik inimesi otsib kodu erinevate kinnisvaraportaalide kaudu, nii mõnelegi juhtub näppu infovoldik või mõni muu turundusmaterjal. Kinnisvaraekspertide sõnul jääb sellest aga väheks, et läbikaalutletud otsus langetada. Osa pakkumisi lihtsalt ei jõuagi avalikkuse ette, lisaks võib portaalist leitav info huvipakkuva kinnisvara kohta liiga ühekülgseks jääda. Küsimused, nagu milliseid arendusi lähitulevikus piirkonda veel planeeritakse või kuidas see kõik teie äsja ostetud kinnisvara väärtust mõjutab, eeldavad juba põhjalikumat taustateadmist.

Probleem on ka pakkumiste rohkus, mistõttu on omal jõul selle õige välja valimine enamasti päris ajamahukas protsess. Teinekord kulub aasta kuni poolteist enne, kui inimene lõpuks endale uue kodu leiab. Selle ajaga on hinnad ja elukallidus aga sedavõrd tõusnud, et samaväärse korteri eest tuleb kuni 15% rohkem välja käia, mistõttu ei tasu ostuga venitamine end kohe kuidagi ära. Seda enam, et praeguse seisuga eksperdid kinnisvarahindade langust nagunii ei prognoosi.

Just sel põhjusel julgustavad kinnisvaraasjatundjad kliente rohkem ostuesindusteenust kasutama, mis aitab kiiremini, tihtilugu ka soodsamalt soovitud tulemuseni jõuda. Eelduseks on siiski see, et klient on juba pangas esimesel jutul käinud ja oma finantsvõimekuse ära kaardistanud. Seejärel täpsustab kinnisvaraekspert viie kuni kümne küsimuse abil koduotsija ootused, kusjuures suur osa neist langetab oma ostuotsuse juba kaheksa kuni kümne objekti vaatamise järel. Kindlasti annab kõik need kohad ka nädalaga läbi käia, ent aktiivse tööl käiva inimese jaoks tähendab see pigem ligi kuu pikkust tutvumisprotsessi.

Ostuesindusteenuse eeliseks on seegi, et kinnisvaramaailmaga detailsusteni kursis olev ekspert aitab kliendil oma soovid põhjalikult läbi kaaluda. Sestap pole ka imestada, et ligi pooled koduotsijad otsustavad seni eelistatud linnaosa või korteritüübi asemel hoopis mõne muu kasuks. Ekspertsoovitusi on mõistlik kasutada ka uusarenduste sisustamisel, sest lisaks heale nõule saab seeläbi sageli allahindlusi, mida omal käel naljalt ei leia. Tihtilugu on aga nii, et uue ostuks on vaja vana kodu maha müüa. Ent müüa saab ju üksnes korras dokumentidega vara. Kuna paberimajanduse korrastamine ja muu asjaajamine on üks pikk ning keeruline protsess, saab selleski kinnisvaraekspertide abile loota.

Allikas: LAAM Kinnisvara, Mart Saa