Valuvastane dieet

Tasakaalustatud toidulaud aitab leevendada mitut valu. Ka toitumisharjumuste korrigeerimisel võib olla tõbesid ja valusid ennetav mõju.

Sellest et toit võiks valusid leevendada, hakati rääkima umbes kakskümmend aastat tagasi.

Alles praeguseks on kogunenud piisavalt tõendeid, et mõnel toiduainel on võime tunduvalt tõsta valutaluvuse taset. Teadlased on uuringute tulemusi analüüsinud ja siin on need kokkuvõtlikult.

Vürts võtab ootamatu valu

Esimesena uuriti punast pipart. Selgus, et selles sisalduv kapsaitsiin tõstab organismi valutaluvuse määra. Kuidas? Pipar kõrvetab keelt. Organismis tekib „valu”, mille eest keha end kaitseb, paisates verre aineid, mis aitaksid teravast maitsest tingitud valuga toime tulla.

Tuntuimad neist ainetest on endorfiinid, nn õnnehormoonid, mis omavad võimsat valuvaigistavat efekti.

Sushi nautijatele on hästi tuntud wasabi-rõigas, mis on samuti üks valuvastase retseptori stimulaator. Samasuguse eduga võiks stimulaatoriks nimetada küüslauku, sinepit, sinepiõli ja kaneeli – kõike, mis n-ö kõrvetab keelt. Erandiks on siinjuures ingver, mis pole küll eelnimetatutega võrreldes samal tasemel terav, kuid omab samuti tugevat valuvaigistavat toimet.

Kõik need vürtsid aitavad leevendada teravat valu, kuid pole eriti tõhusad kroonilise valu puhul. Seega kui oled end ära löönud, sisse lõiganud, ootamatult peavalu saanud, siis nende vürtside abil saab ajutiselt valuläve tõsta. Iga päev neid aga kasutada ei tohi, sest pidev teravate maitsetega liialdamine võib kahjustada magu ja soolestikku.

Rohkem õnne, vähem valu

Teadlased soovitavad juua rohkem piima, süüa kalkuniliha, mune, metspähkleid, päevalilleseemneid ja mandleid. Kõigis neis on hulgaliselt triptoflaani, aminohapet, mis kergitab valuläve. Triptoflaan aitab peaajus moodustada serotoniini, see on aga kõigile tuntud õnnehormoon, mis vaigistab valu.

Kroonilise valu all kannatajad võiksid enamikul juhtudel ülalloetletud toiduained oma menüüsse lülitada ning seeläbi end täiendava õnnetundega turgutada. Loomulikult ei tähenda see, et menüü täiustamisest piisab haigusega toimetulekuks, ravimiseks tuleb järgida arsti nõuandeid.

Selge on ka see, et iga valulik olukord on eriline ja rusikareegleid sellega võitlemiseks pole. Isegi kui pähklikalkun migreenivalu leevendada aitaks, on sellest vähe kasu, kui hoo all kannataja toitu nähagi ei suuda.

Ei saa anda ka täpseid soovitusi, kui palju piima peaks jooma või mitu muna sööma, et valu taanduks. Üks on kindel: mitte millegagi ei tasu üle pingutada ja toitumisharjumuste muutmisel võiks arstiga nõu pidada.

Ei rasvale!

USAs on ilmunud arst Neil Brennani raamat „Toiduained, mis võidavad valu”. Selles võtab autor kokku valuvastase dieedi tulemused haiguste ravis. Üks tees, milleni ta ikka ja jälle välja jõuab, on see, et dieedis kasutatavad toidud peaksid olema madala kalorsusega ja väherasvased.

Nii vähendatakse kolesterooli taset organismis, aidatakse normaliseerida hormonaalset tasakaalu ning vajadusel võtta kaalust alla. Kõige selle tulemusena väheneb valuhoo sagedus ja intensiivsus. Alljärgnevalt mõned näited.

Osteoporoosi puhul kaob madalakalorilisele toidule üleminekul ka osa liigsest kehakaalust, kui seda on. Väiksem kaal aga tähendab vähem pinget selgroole ja jalgadele.

Migreenihood tekivad rasvavaese toidulaua korral harvem: lahja toit lihtsalt tekitab vähem peavalusid.

Lahja toidu korral paraneb ka südame verevarust us, seega väheneb stenokardiaoht ning valud südames ei tee enam varasemaga võrreldes nii palju piina.

Doktor Brennani arvates peaks iga valuvastase dieedi koostisse kuuluma spargelkapsas, must ja roheline tee, kala, sojaproduktid, viinamarjad, ananass ning üldse palju puu- ja köögivilju. Selline dieet polegi õigupoolest dieet, pigem lihtsalt tervislik ja tasakaalustatud toitumine, mida võiks järgida ka neil eluhetkel, kus valude all ei kannatata.

Rasvavaene toit on tervislik ka siis, kui miski ei valuta, ja aitab ennetada mitmeid tänapäevaseid tõbesid, nagu hüpertoonia, infarkt ja insult.