VEINIMÕNU: Rhône’i oru staarid

Ühe vanima Rhône’i oru veinimaja Gabriel Meffre veine;maitses Imre Uussaar.

Juubilarist veinimaja Gabriel Meffre tähistab käesoleval aastal oma 70. sünnipäeva. Kuna tegemist on ühe vanima Rhône’i oru veinimajaga ka Eesti turul, on põhjust hoolikamalt vaadata selle maja kuulsamaid veiniaedu. Rhône’i org onarvatavasti üks maailma vanimaid veinipiirkondi, mis on põhjast lõunasse nii umbes 180 km pikk ning asub Lioni ja Marseille vahel. Oma
60 000 ha viinamarjaaedadega on ta suuruselt teine veinipiirkond Prantsusmaal ning see jaguneb omakorda põhja- ja lõunapooleks. Põhiliselt on tegu punaveinialaga (95%), kus päike oma 300 päeva aastas viinamarju paitab. Põhja-Rhône’i kuulsaimad külad on Hermitage ja Côte-Rotie, mille veinide baasviinamarjaks on Syrah-nimeline viinamarjasort. Kliima on siin poolkontinentaalne ja pinnas tugevalt graniidine.

Lõuna-Rhône’is paiknevadChâteauneuf-du-Pape ja Gigondas, samuti kuulus Tavel, kus kasvatatakse Grenache’i ja Ginsault’d ja millest valmivad tuntud, kerge magusa nüansiga rosé’d. Pinnases on siin juba rohkem savi ja lubjakivi ning kliima puhtalt vahemereline. Lõunapoole peamisteks viinamarjadeks loetakse Syrah’d, Grenache’i ja Mourvedre’i (viimane on Hispaanias tuntud Monastrelli nime all).

Sügava sisuga veinid

Veini maitsmist alustaks headest klassikutest. Gigondas 2001 on peaasjalikult valminud Grenache’i ja Syrah’ marjadest, sekka on lisatud pisut Mourvedre’i. See jõuline vein on tõeliselt musta kehaga: aroom on tulvil musta sõstart ja musta kuivatatud ploomi. Järelmaitselt vürtsikas, natuke võib tajuda ka magusamat nüanssi. Suurepärane kaaslane loomaliha juurde ning maitsestajaks näiteks punaveinikastmes.

Châteauneuf-du-Pape 1999 võiks nimetada veinimaja staariks. Segatud samuti Grenache’i, Syrah’ ja Mourvedre’i viinamarjadest. Käesolev aastakäik on ilusasti küpsenud, omandanud lausa kerge pruunika alatooni. Veini ei ole filtreeritud, kasutatakse vaid vana traditsioonilist selgendamist munavalgega, mis seob tahked osakesed endaga veinis ja langeb seejärel vaadi põhja. Aroomilt on vein piprane, isegi kerget tõrva ja pigi võib maitse tagaplaanil kohata. Samuti tunnen selles juba küpsenud aroomis kerget suitsusust ja nahka. Vein on tõesti väga rikas ja heas tasakaalus. Maitselt keskmise täidlusega ja mahlane, marjadest tunda musti variante ja kuivatatud ploomi. Järelmaitses tunda toffe’d ja sametist tammeparki ning see on meeldivalt pikk, kergelt liköörjas ja udupeene piprase noodiga. Suurepärane kaaslane ulukiliha ja tugevamate küpsenud juustude juurde. 1999 tuleks küll kõigil veiniarmastajatel ära proovida, niikauaks kuni seda aastakäiku veel jagub. Tegemist on minu meelest ühe parima Châteauneuf-du-Pape’i veiniga Eesti turul.

Ilusa kehaga veinid

Samuti on Gabriel Meffre’il taskukohasem ja lihtsam sari nimega La Chasse du Pape. Saadaval nii valge kui ka punane. Valge puhul kasutatakse selliseid viinamarju nagu Grenache Blanc, Bourbelanc, Clairette Blanc ja Rousanne. Kõik on kuulsad kohalikud marjad. Värvuselt helekollane, aroomilt värske ning meenutab valgeid kevadlilli. Maitselt on vein kergelt soolakas, värske ja ilusa happega, järelmaitses roheline ja meeldivalt mõrkjastoores sarapuupähkline nüanss. Suurepärane kaaslane roheliste salatite juurde, kus kastmeks väheke oliiviõli ja balsamico-äädikat, ning juurde sooviks veel vaid mahlast aurutatud valget kala.

Punase veini puhul on kasutatud samu marju mis Châteauneuf-du-Pape’i veinil, lisaks veel vaid natuke Ginsault’d, mis annab veinile juurde nõtkust ja elegantsi. Vein on kergelt vürtsikas, mõnusalt marjane ja mahlane. Aroomis on idamaiseid maitsetaimi. Suurepärane vein, mõeldes suvistele grilliõhtutele.

Wild Pig on Gabriel Meffre’i uudisvein Languedoci maakonnast. Tegemist on soodsa veinisarjaga (100 kuni 120 krooni ringis), mille valikust proovisime ära valgetest Chardonnay ja Grenache Blanc’i segu (selle aroom on tulvil tsitrust ja rohelist õuna, maitselt on vein kergelt vürtsine, samas värske), punasest aga kaks veini: üks neist on segu Grenache’i, Ginsault’, Garignani, Syrah’ ja Merlot’ marjadest, teine on aga valmistatud puhtalt Syrah’st. Esimene on natuke kergem, punase kehaga, vaarikane. Merlot’ mari lisab veinile väheke rohekaid noote ja ürte. See on ilus vein kergemate liharoogade juurde, samuti hea ka lihtsalt nautimiseks. Syrah on aga tunduvalt sügavam ja täidlasem, aroomilt mustsõstrane ja ploomine. Ilusasti lööb välja vürtsikus ja merene soolakus koos kuivatatud puuviljade nüansiga. Suurepärane kaaslane grill-liha juurde.