Vesi jääb veeks, vili jääb väeks

Põllumajandus on traditsiooniline majandusharu, millele on Eesti majandus pikka aega toetunud. Palusime põllumajandussektoriga tihedalt seotud inimestel vastata küsimusele, millisena näevad nad Eesti põllumajanduse hetkeseisu ehk mis on hästi ja mis mitte nii väga.

Meelis Annus
Põllumeeste ühistu KEVILI juhataja

Julgen pakkuda, et raha kättesaadavus ja hind on praegu väga hea. Kõik mõistlikud investeeringud ja ärid saab rahastatud. Küll aga napib häid agronoome ja koolides ka seda eriala süvendatult ei õpetata. Sektori töötajad vananevad ja noori liiga palju peale ei tule.

Paljude põllumeeste rahajuhtimise ja planeerimise oskus on tagasihoidlik. Ma ei tea ühtegi teist sektorit, kus kliendile nii palju erandeid tehtaks. Kui maksta ei suuda, lükkavad tarvikumüüjad võla aasta võrra edasi ja annavad uued vahendid kätte. Kahjuks sellel lihtsusel on kallis intressimäär ning aastatega kuhjunud võlakoorem surub varsti osa sektorist võlatsüklisse, millest on keeruline väljuda.

Illar Lemetti
Maaeluministeeriumi kantsler

Põllumajandus, kalandus, toidutootmine ja toidukultuur on oluline osa Eesti identiteedist. Tänu Eesti põllumeeste heale tööle on põllumajandusest kujunenud konkurentsivõimeline majandusharu, mis suudab tagada nii meie endi toidujulgeoleku kui ka toota ekspordiks. Ilmastikust, loomahaigustest ja madalatest hindadest põhjustatud raskustega toimetulekuks tuleb aga senisest suuremat tähelepanu pöörata riskijuhtimisele.

Kerli Ats
Eestimaa talupidajate keskliidu
juhatuse liige

Põllumajandus erineb kõigist teistest ettevõtlusvaldkondadest seetõttu, et seda toetatakse EL-i ühisest eelarvest väga suures mahus. Põllumajandustoetused moodustavad EL-i kogueelarvest pea 40%. Paraku ei ole need toetused võrdsed, vaid riigiti vägagi erinevad ja Eesti põllumeeste toetused on ühed väiksemad. Sellest ja keerulistest ilmastikuoludest hoolimata on Eesti põllumehed suutnud viimastel aastatel edukalt majandada ning pakkuda Eesti rahvale kodumaist toitu ja panustada Eesti ekspordi suurendamisse. Loodame, et järgmisel finantsperioodil (2021.–2027. a) liigub EL ka põllumajandustoetuste võrdsustamise suunas.

Jaan Metsamaa
Aasta põllumees 2018,
AS-i Metsaküla Piim juhataja

Kaks viimast aastat on teraviljakasvatuses ilmastiku tõttu keerulised olnud – esmalt liigniiske ja seejärel väga kuiv aasta. Samas on piima hind stabiilne, mis ei ole otseselt ei hea ega halb, aga kui hind selliseks jääks, võiks ikkagi pigem rahul olla. Loodetavasti tuleb 2019. aasta natuke parem, kuid usutavasti lihtne see ka ei tule.

Veikko Vahar
AS-i Oilseeds Trade tegevjuht

Põllumajandussekoril on Eesti finantssektori silmis üldine halb foon (kolmas kriisiaasta järjest), mis takistab sektori arengut.

Margus Leek
Piimandusühistu E-Piim tegevjuht

Kokkuvõtvalt ütleks järgmist. Hästi – Eesti talunik – Euroopa parim Eesti farmer! Halvasti – maaelu arvamusliidrite usulõhe.

Egon Palts
Põllumajandusameti peadirektor

Näen, et põllumees on end tehnikaga hästi varustanud ning ka investeeringud on õigesse kohta pandud. Eesti põllumees on väga innovaatiline ja tubli olnud. Aga frustratsiooni ja muresid on põllumehele tekitanud ilmselt ikka kliima.

false