Vunk, Munk ja teised: Kochi pruulikoda pakkus õlut
Umbes kuu jagu tegutsenud väikese tehase õllemeister Enn Kärblane (pildil) rääkis laua taha kogunenud tosinale õllesõbrale põhjalikult õlle ajaloost ja traditsioonidest ning tegi tutvustava ringkäigu oma hoolealuses pruulikojas.
Kochi aitade õlleköök toetub eestlase maitsele tuttavatele saksa ja tšehhi traditsioonidele ning neist maadest pärinevad ka pruulimisseadmed.
Praegu on trahteris saada kuus sorti kohapeal tehtud õlut, mis kujutavad endast kenakest läbilõiget Euroopa õlletavadest: kaks heledat pilsnerit (saksa tava järgi pruulitud Vunk ja tšehhipärane 1872), tume stout Ronk, tume laagriõlu Joachim, pisut kangem saksapärane bock Munk ja kerge aromaatne nisuõlu.
Nagu väikesele õlletootjale kohane, oli kõigil pakutud märjukestel suurtootjate kraamiga võrreldes tublisti enam isikupära ja rikkalikum maitse. Laudkonna üldiseks lemmikuks kujunesid kerge tume Ronk ja kuuekraadine väga lopsaka maitsega Munk, kuid siinkirjutaja meelest tulid väikese pruulikoja eelised eriti hästi esile heledamate sortide juures, nagu äkiliselt humalase maitsega 1872.
