Üle 40 protsendi sellest kurvast seltskonnast sai võlausaldajateks enda teadmata. Nad usaldasid klientidena Swedbanki, kes valis välja suurt tulu tõotanud projekte. Nende seas oli ka see õnnetu äri, mida vedas Peep Aaviksoo. Tema äriidee oli osta Rumeenias põllumaad ja seda kasuga edasi müüa. Aaviksoo soetaski 46 hektarit maid, kuid need jäid firmale kätte.

Tänaseks on selge, et see bisnis haises algusest peale. Võlausaldajate huvides tegutseva investeerimispankuri Kalle Norbergi hinnangul ostis Aaviksoo põllumaad turuhinnast 173 korda kallimalt.

Aaviksoo suutis esialgu investoreid uinutada. Ta väitis esimesel aastal, et maatükkide koguväärtus on kasvanud 9,6 miljoni euroni ja teisel aastal, et 10,6 miljoni euroni. Kolmandal aastal hindas ta maatükkide väärtust 8,2 miljoni euroga ja teatas, et juhtkonna hinnangul on „maaportfelli hinnang pigem optimistlik“.

Audiitorid hoiatasid kogu selle aja, et tegelik seis ei pruugi olla nii kena.

Ajutise pankrotihaldurina tegutsenud Peeter Sepperi väitel muutus Aaviksoo firma maksejõuetuks juba 2007. aastal ehk sel ajal, kui Swedbank tema võlakirju oma prominentsetele kundedele ostis või neid osta soovitas.

Ka Kalle Norberg rõhutab Swed­banki rolli krahhis: pank korraldas investeerimishommikuid ning kõik ostud, mis olid suuremad kui 500 000 eurot, kiitis heaks nõukogu, kuhu kuulus panga esindaja.

“Oleme täitnud ja täidame ka edasi hoolsuskohustust oma klientide suhtes,” ütleb aga Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask. „Leidsime, et pankrotimenetluse algatamine ei ole võlakirjainvestorite huvides. Usume endiselt, et ettevõtte rahulik likvideerimine andnuks investoritele paremaid tulemusi.“

Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets, kes esindab mitut võlausaldajat, avaldab arvamust, et asjaosalised tegelesid mitu aastat venitamisega. „Küsimus on, miks ei hakatud kohe uurima, millise hinnaga tehinguid tehti ja kuhu raha kadus.“

Haldur Sepperi arvamusel – millega kohus nõustus – põhjustas Nord Hill Land Porfolio pankroti raske juhtimisviga. „Praegusel juhul seisneb raske juhtimisviga tagatiseta laenu andmises Hollandi tütarühingule, võlakirjade ostjate eksitamises kinnisvara väärtuse osas ja võlakirja emissioonitingimuste rikkumises,“ seisab kohtuotsuses.

Sepperi hinnangul on firmal kohustusi 8,7 miljoni euro ulatuses (millele lisandub intress), vara aga 0,4 miljoni euro eest. Vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi esialgsel hinnangul ei esine.