Viimase kahe kuuga tuvastas Eesti kaks varjupaika taotlevat afgaani, kes valetasid oma vanuse kohta. Nad väitsid, et on nooremad kui 18aastased, kuid ekspertiis tuvastas nende vanuseks vähemalt 21 eluaastat.

“Valetamine ei tähenda automaatset varjupaigast keeldumist, küll aga võetakse seda arvesse varjupaiga otsuse tegemisel,” ütleb Madis Vaikmaa politsei- ja piirivalveametist.

Eesti saadab vanuseekspertiisi kõik varjupaigataotlejad ja seadusliku aluseta riigis viibivad inimesed, kes väidavad, et on alaealised, kuid kes ametnike “tunde järgi” võivad vanuse kohta luisata. Vanuseekspertiis toimub kohtuekspertiisi instituudis: seal tehakse käe-, rindkere- ja suuõõne röntgen, et näha, kas luustumine on lõppenud. Ekspert hindab ka genitaalpiirkonda.

Valeandmete esitamise põhjusi on mitmeid. Mõned täisealised varjupaigataotlejad saabuvad koos emaga ja soovivad viibida kinnipidamiskeskuse mõnusamal “perekorrusel” (teisel ehk meeste korrusel on 46 inimest, alumisel perekorrusel 16 inimest ja seega rahulikum). Mõned loodavad, et alaealisena esinedes ei paigutata neid kinnipidamiskeskusesse ega saadeta riigist välja. Mõned soovivad kasutada “saatjata alaealistele” ette nähtud privileege: näiteks saavad nood kinnipidamiskeskuse asemel elada laste turvakodus ja käia koolis.

Harku kinnipidamiskeskuses elab praegu kümme alaealist, sealhulgas üks kooliealine laps.

Kõige suuremad “käärid” väidetava ja tegeliku vanuse vahel tuvastati kaks aastat tagasi ühe vietnamlase puhul. Mees nimetas end alaealiseks, kuid tema vanuseks tuvastati vähemalt 26 aastat.