Praegu ei ole teada, et mees kedagi teist nakatanud oleks, kinnitas Terviseameti kommunikatsiooninõunik Iiris Saluri.

Terviseameti kinnitusel jälgitakse inimesi, kes haigestunud mehega kokku puutuda võisid, et märgata võimalike haiguse tunnuste ilmnemist. „Praegu on peiteaeg,” märkis Saluri.

Möödunud aastal tunnistas Maailma Terviseorganisatsioon Eesti punetiste ja leetrite vabaks piirkonnaks ehk riigiks, milles need nakkushaigused koha peal ei levi. Viimati registreeriti kaks punetiste juhtumit 2013. aastal.

Uus leetrite juhtum Saaremaal

Viimastel aastatel on registreeritud ka üksikuid leetrite juhtumeid, mille puhul on teada, et haigus on riiki sisse toodud. Näiteks diagnoositi Saaremaal märtsi lõpus – aprilli alguses kaks leetritesse haigestumise juhtumit.

„Esimene haigestunu sai nakkuse reisil olles, teine nakatus tõenäoliselt esimese haigestunuga suheldes,” sõnas Saluri Ekspressile. Sarnaselt Raplamaa kaasusele jälgitakse Saaremaal inimesi, kes on haigestunutega kontaktis olnud. Leetrite peiteperiood on maksimaalselt 21 päeva.

Mõne nädala eest leiti, et Viimsi kooli õpilasel ja tema emal on leetrid. Ka sel juhul oli tegu reisilt kaasa toodud haigustekitajaga.

Raplamaa kaasus tõuseb neist juhtumitest esile – ei ole aru saadud, kuidas mees nakkuse võis saada, sest esimestel andmetel ei ole tegu reisilt kaasa toodud nakkusega.

Võimalusel vaktsineerida

Saluri hinnangul peaks Raplamaal olevad täiskasvanud inimesed võimalusel võtma ühendust perearstiga, et kaaluda vaktsineerimist, kuna punetiste vastu hakati vaktsineerima alles 1993. aastal. Täiskasvanutel on võimalik osta tasuline MMR-kolmikvaktsiin, mis sisaldab lisaks punetistele ka leetrite ja mumpsi vaktsiini.

Leetrite vastaste antikehade olemasolu organismis saab lasta kontrollida spetsiaalse uuringu, mida pakuvad erinevad laborid.

Saluri rõhutas, et gümnaasiumis õppivatele noortele on vaktsineerimine tasuta. Kui on MMR-vaktsineerimata noori, kes sooviks end vaktsieerida, peaks nad perearsti poole pöörduma kohe. Sel juhul jõuab teha tasuta mõlemad MMR-vaktsiini doosid.

Vastunäidustused

Rasedatele on MMR vaktsiin vastunäidustatud. Naised, kes on end MMR-i vastu vaktsineerinud või kaitset uuendanud, peaksid hoiduma rasestumisest vaktsineerimisele järgneva kuu jooksul või perioodil, mida soovitab arst.

Mis haigus on leetrid?

Leetrid on eriti nakkav nakkushaigus, mille puhul sajast vaktsineerimata ja läbipõdemata inimesest võib haigestuda kuni 98.

Haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik, valgusekartus. Teisel päeval pärast haigustunnuste ilmnemist tekivad põskede limaskestale eespurihammaste kohale valkjad erkpunase äärisega laigud (nn Kopliki laigud). Mõne päeva pärast ilmub lööve nahale – see algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale.

Teisel päeval levib lööve kehale ja kätele ning kolmandal päeval peopesadesse ja jalataldadele.

Lööve on algul roosa, hiljem intensiivselt punetav, püsib 4-5 päeva ja kaob samas järjekorras nagu tekkis. 6-10 päeval muutub lööbega nahk pruunikaks ja hakkab ketendama. Palavik püsib lööbimise lõpuni.

Sagedasemad tüsistused on pneumoonia, otiit ja entsefaliit.

Kuna paljudes Euroopa riikides ja väljaspool Euroopat esineb laiaulatuslikke leetrite puhanguid, soovitab Terviseamet ka täiskasvanutel mõelda leetrite vastase kaitse vajadusele.

Veel infot

Mis haigus on punetised?

Haigusele on iseloomulik peenpunane (laigulis-sõlmeline) lööve nahal, palavik, suurenenud kaela,- ja kuklalümfisõlmed (lümfaadenopaatia) ja katarraalsed nähud hingamisteedes (nt kerge nohu), konjunktiviit, peavalu, harva liigesevalu. Nahalööve võib puududa 25%-50% haigetel.

Haigus kulgeb täiskasvanutel raskemini kui lastel. Nendel võib lisaks loetletud nähtudele tekkida tüsistusena (eriti naistel) artriit ja/või entsefaliit. Kaasasündinud punetisi iseloomustavad sünnieelsed kahjustused, mis on põhjustatud punetiste viiruse loodet kahjustavast toimest.

Rasedus võib lõppeda ka abordi või loote surmaga.

Kaasasündinud punetiste sündroomi kõige sagedamaks avaldumisvormiks on südame ja silmade väärarengud. Kaasasündinud punetistest põhjustatud kahjustused ei ilmne mõnikord imikueas, vaid selguvad hiljem. Uuringud on näidanud, et silma võrkkesta irdumine, glaukoom, insuliinsõltuv suhkrutõbi, kae ja kuulmise nõrgenemine, mis ilmnevad vanemas eas, võivad olla põhjustatud looteeas põetud punetistest.

Haige inimene on nakkusohtlik 4–7 päeva enne ja kuni kaks nädalat (maksimaalselt esimese 1-5 päeva jooksul) pärast lööbe teket. Kaasasündinud punetiste sündroomiga vastsündinud võivad levitada viirusi kuud pärast sündi. Enamikul juhtudest levib viirus piisklevi teel. Raseduse ajal, kui ema põeb punetisi, levib punetiseviirus lootesse transplatsentaarselt (vertikaalne ülekandumine). Elupuhuselt omandatud punetiste inkubatsiooniperiood on 12 - 17 päeva (harva kuni 21 päeva).

Veel infot