Atlandi ületamise "võidujooksu" ajendiks oli USA hotelliärimehe Raymond Orteigi 1919. aastal väljaantud lubadus premeerida esimest vahepatusteta Pariisist New Yorki (või vastupidi) lendajat 25 000 dollariga (tänases vääringus üle 300 000 dollari). Võistlus kestis esialgus viis aastat, kuid selle aja jooksul ei tõusnud esile ühtegi tõsist üritajat. Seetõttu oli Orteig sunnitud väljakutsele vastamise aega pikendama.

Charles Lindbergh Foto: Boston Public Library

Orteigi võistluse plussid:

Auhind oli 25 000 dollarit, aga innovatsiooni panustasid võistlejad kokku üle 400 000 dollari; enne Lindberghi reisis lennukil 6000 inimest aastas, 18 kuud hiljem oli see arv tõusnud 180 000ni.

Orteigi võistluse miinused:

Auhinna võitmise nimel kaotasid paljud oma elu.

Charles Lindbergh Foto: Library of Congress

Rünnakul Paju mõisale 31. jaanuaril 1919 viibis Kuperjanovi partisanide pataljoni komandör Julius Kuperjanov 3. roodu aheliku vasakul tiival. Mõisani oli jäänud umbes 400 meetrit, ent vaenlase maruline püssi- ja kuulipildujatuli peatas rünnaku ja surus aheliku vastu maad. Tulistati nii mõisa poolt kui ka kilomeetri kaugusel asunud punaste soomusrongilt. Roodu aheliku paremal tiival olnud kuulipildur Albert Urgard märkas Kuperjanovit tagapool binokliga vaatamas. Kell hakkas saama veerand kaks. Mõni hetk hiljem tabas Kuperjanovit vaenlase kuul.

Rünnakul Paju mõisale 31. jaanuaril 1919 viibis Kuperjanovi partisanide pataljoni komandör Julius Kuperjanov 3. roodu aheliku vasakul tiival. Mõisani oli jäänud umbes 400 meetrit, ent vaenlase maruline püssi- ja kuulipildujatuli peatas rünnaku ja surus aheliku vastu maad. Tulistati nii mõisa poolt kui ka kilomeetri kaugusel asunud punaste soomusrongilt. Roodu aheliku paremal tiival olnud kuulipildur Albert Urgard märkas Kuperjanovit tagapool binokliga vaatamas. Kell hakkas saama veerand kaks. Mõni hetk hiljem tabas Kuperjanovit vaenlase kuul.