Vabaerakonna üks peamisi valimissõnumeid oli erakondade riigieelarvelise rahastuse kärpimine, milles pole aga konsensust saavutatud isegi erakonna sees. Viimatisel üldkogul kiideti heaks Ojangu mõtte esimene pool, et erakond peaks jooksvateks kuludeks ära kasutama kuni poole riigi toetusest, mitte rohkem. Kuid mida teha ülejäänud rahaga? Kinnitatud “Säästliku majandamise põhimõtetes” on lause, et Vabaerakond toetab oma tegevusega kodanikuühiskonna arengut Eestis ja on üks osa sellest. Seega annetab Vabaerakond ülejäänud poole rahast endale?

Õigusturul jätkuvad pereheitmised

Napilt kaks aastat tagasi ühinesid advokaadibürood Glikman & Partnerid ning Alvin Rödl ja Partnerid. Ühinemise taga nähti muu hulgas Glikmani büroo partnerite Daisy Tauki ja Mariana Hagströmi vastuolusid. Tauki elukaaslane, toonane majandusminister Juhan Parts ja Hagströmi elukaaslane, toona reisirongiliikluse korraldamisega seotud Marcel Vichmann olid omavahel tülis ning tülid laienesid peredeni. Ühinemise käigus Tauk lahkus. Nüüd on ka ühendbüroos tekkinud erimeelsused, mistõttu asutati hiljuti uus advokaadibüroo Linklaw. Sinna lahkusid kaheksa Alvini büroost tulnud advokaati – peaaegu kõik peale Ain Alvini enda. Tema paistab olevat ainus, kellele ühinemine õnne õuele tõi.

Ekspress liigutab miljoneid

Ekspressi esikaanel ilutses aprillis uhke foto Brasiilia kaunitarist sambakarnevalil. Reklaami tellija, uus kodumaine pank Inbank kinnitas, et neil ja sambakarnevalil pole küll mingit seost, lihtsalt pilt on äge. Kaks päeva hiljem oli Inbank hoiustena kogunud 10 miljonit eurot. Inbanki eelkäijal, järelmaksuettevõttel Cofi kulus aga tervelt kolm kuud, et müüa investoritele 5 miljoni euro eest võlakirju.

Siit moraal: tasub osta reklaami Ekspressi esikaanel! Ja tasub ka esikaant lugeda, lisaks pildile oli ka lubatud intress päris äge.

Üllatus romaanivõistlusel

Pärast pikka pausi taaselustatud romaanivõistlusel (aitäh, Kirjanike Liit, Go Grupp, Liviko ja Wolf Group!) võitis teadupärast Armin Kõomägi (palju õnne!). Kiitust väärib ka romaanivõistluse kaheksaliikmeline žürii, kes pidi läbi töötama 94 (!) laekunud käsikirja. Seda enam võis mõjuda nöögina, kui ühe järjekordse käsikirja lõpus, viimasel leheküljel oli puändina kirjas, et tegemist on ühe ingerisoome romaani tõlkega eesti keelde, mitte originaalloominguga. Loodame, et tõlkija ei lase end väikesest arusaamatusest segada ning tõlketeos jõuab sellest hoolimata siiski ka poodi.

Kas Pentus peab rääkima?

Riigikohus hakkab arutama, kas Väino Pentusel oli õigus keelduda pankrotimenetluses tunnistusi andmast. Seni kehtib Eestis põhimõte, et pankrotiasjas peab inimene igal juhul rääkima, kriminaalasjas aga võib enda kaitseks vaikida. Seega on tegemist pretsedenti loova vaidlusega.