Viis riiki esitasid sellele kohale kandidaadi: Eesti, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Iirimaa. Mullu novembri alguses toimunud mitmevoorulisel hääletusel pääses Terras finaali, aga pidi lõpuks leppima teise kohaga. Uueks sõjalise komitee juhiks sai Itaalia relvajõudude kindralstaabi ülem, kindral Claudio Graziano.

Terrase tulemus näitab, et ta oli väga tugev kandidaat. Lõpuks said otsustavaks aga suuriikide kokkulepped. Kaks kuud varem oli kindral Graziano kandideerinud NATO sõjalise komitee juhiks, aga jäänud seal alla Briti relvajõudude juhatajale Stuart Peachile. Mingis mõttes valurahana lepiti itaallase puhul kokku Euroopa Liidu sõjalise komitee juhi koha peale.

Terrase kandidatuurile sai saatuslikuks ka ajastus. Viimase kahe aasta jooksul on kaitseteemade tähtsus Euroopa Liidus oluliselt kasvanud ja nii on ka sõjalise komitee juhi amet ning sellele kohale kandideerimine muutunud üha poliitilisemaks protsessiks. Oleks Terras viis aastat tagasi kandideerinud, võinuks Eesti kaitseväe juhtaja tõesti tõusta Euroopa Liidu kõrgeimasse sõjaväeametisse.