Venekeelse telekanali ETV+ arendusjuht Janek Luts teatas hiljaaegu oma ametist lahkumisest. Ta asub juunis tööle õiguskantsleri pressišefina. Enne lahkumist peab ta kolmapäeval telemajas loengu teemal “Agara ajakirjaniku magus elu vaenulikus keskkonnas ja kes lõhkus Eestis meediasüsteemi”.

Ahjusoe firma sai kliendiks toasooja tootja

Eesti Energia endise peadirektori Sandor Liive ja endise PR-juhi Merlis Nõgene PR-büroo Callisto võitis esimese suurema hanke: firma sai kliendiks Eesti Energia konkurendi, soojusenergia tootja Adven. Kuigi Liivele makstakse veel ligi aasta jooksul Eesti Energiast igakuist 12 000 euro suurust konkurentsikeelu tasu (ta ei tohi konkurendi heaks töötada), ei sega keeld ilmselt tema osalusega ettevõttel pakkuda konkurendile nõustamisteenust. Nõgenele konkurentsikeeldu ei ole.

Callisto eelised teiste ees on selles sektoris kõvad, sest kõik Callisto töötajad-partnerid on sama sektori kogemusega – nad on endised Eesti Energia töötajad.

Iganädalasi luureteateid

USA senat keeldus pikendamast rahvusliku julgeolekuagentuuri NSA õigust jälgida massiliselt jänkide telefone. Oligi kasu endise arvutinuhi Edward Snowdeni paljastustest (kes juba kaks aastat Venemaal redutab)!

Eesti arvamusliidrid satuvad aga kummalisse valgusse, sest kaks aastat tagasi kiirustasid näiteks ­Toomas Hendrik Ilves, Eerik-Niiles Kross ja teised kinnitama, et Snowdeni paljastustes “polnud midagi uut” ja Snowden peaks end USA võimude kätte andma.

Sellest ajast saadik on Snowden informeerinud maailma sellest, et USA kuulas pealt ka terrorismiga üldse mitte seotud Lääne firmasid, nagu Eurocopter, ja riigijuhte, nagu Angela Merkel. Need faktid tulid (erinevalt meie tarkadest) üllatusena ka senati luurekomisjoni esinaisele Dianne Feinsteinile.

Mis oleks muutunud, kui Edward Snowden oleks – nagu THI soovitas – end USA kohtuvõimude kätte andnud? Me ei oleks teada saanud näiteks seda, et kõik suuremad krüpteerimisfirmad on avanud USA ja USA liitlaste luurele “tagaukse”.

Kirjanikud said katuseraha

Sotsiaaldemokraat Maimu Bergil (pildil) õnnestus möödunud aasta riigieelarve katuseraha jagamisel eraldada raha Kirjanike Liidule, et “käivitada klubi kirjanikele, kelle eluaastad on jõudnud teise poolsajandisse”. Ülekanded paistavad olevat laekunud, sest Berg kutsus eakad liikmed esimesele kokkusaamisele. Raha eraldati esimese hooga 4000 eurot, mistõttu kohvikõrvase tellimisel peab hoidma mõõdukat, või vähemalt sotsiaaldemokraatlikku joont.

Pank loobus poolest võlast

Vendadest ettevõtjad Alo ja Ivo Lillepea ning Jürgen Järvik sõlmisid Swedbankiga kompromissi, et maksavad igaüks pangale 75 000 eurot. Kokku teeb see
225 000. Seda on tunduvalt vähem kui panga poolt neilt kolmelt algul nõutud 500 000 eurot võlga.

*Parandatud 3.06, algne versioon esitas ettevõtte nimena Fortum, mis oli osa ettevõtte varasemast nimest.