Sillar põhjendab oma soovi asjaoluga, et kohtus rikuti tema kliendi õigusi. Samale järeldusele jõudis mullu jõulude eel ka ÜRO inimõiguste komitee, kuhu Zeinalov pöördus.

Komitee leidis, et Eesti riik rikkus kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakti punkti, mis ütleb, et igaühel on õigus kaitsta end ise või enda valitud kaitsja abiga.

Eesti riik takistas aga Zeinalovil kasutamast Aserbaidžaani advokaadi Javanashir ­Suleymanoviteenuseid. Ka Zeinalov on aseri päritolu.

ÜRO Komitee märkis, et kohtu hinnangul vastas Suleymanov hariduslikele nõudmistele ning Eesti riik ei põhjendanud, miks peeti teda teiste kohtuasja osaliste suhtes lugupidamatuks ja ta eemaldati protsessilt kohe esimeses kohtuastmes. „Järelikult on ÜRO inimõiguste komitee tuvastanud, et Eestis toimunud Ahliman Zeinalovi süüasja menetlus ei olnud tegelikult aus ja õiglane,“ selgitab Sillar oma avalduses ja lisab, et sellist rikkumist loeb kohtuotsuse möödapääsmatu tühistamise aluseks ka Eesti kriminaalmenetluse seadustik.