Söömise võiks hoopiski maha jätta, välja arvatud jäätis ja muu magus värk, mis eriti õhtuti väga hästi istub. Aga kohvi pean kohe saama, kui silmad lahti teen. Sellega ei saa oodata!

Kui on ilus hommik, paks udu Katuma järve kohale laskunud või lihtsalt huvitav valgus, võtan kaks fotikut, üks pisike ja teine toruga, ja lähen “guljaanjele”.

Ega see toruga fotik ka mingi profiriist ei ole, aga minu jaoks käib küll. Sõbrad ootavad alati rõõmsalt – pardid, kajakad, nõgikanad, haned... noh, saiakannik on mul ka muidugi kaasas.

Kui kedagi näen, keda kaua näinud ei ole, tuleb selline kripeldav rõõmutunne.