Ema ütles, et tüdruk on ikka hull, hommikul läheb, keegi teda ei näe, õhtul tuleb, ikka keegi ei näe!

Koerad ei tundnud ka enam ära, kui õhtul koju tulin. Hobused vaatasid selliste nägudega, et kes sina selline oled!

Hommikul ärkasin pool seitse.

Kõigepealt tubli puder. Mett või moosi peale, mida juhtus olema.

Ja siis autoga Lellest Kehtnasse traktoristipraktikale.

Ma lausa kibelesin sinna, ja ma võtsin sellest kõik, mis võtta oli.