Tooteid asendavad teenused. Elamispinna tarvitamiseks ei ole tarvidust omada maja või korterit. Sel ajal, kui ma ei kasuta elutuba, võib mõni seltskond pidada seal hoopis koosolekut. Ringi liikumiseks saab ühistranspordiga või rentida masinat. Jne.

See kõik võib tunduda punaste märja unistusena. Nende iidol Karl Marx ütles ju: „Kõigilt vastavalt tema võimetele, kõigile vastavalt tema vajadustele.“

Aga eelpool toodud kirjeldus ei ole Marxi looming. Sellise visiooni esitas mõned aastad tagasi ajakirjas Forbes hoopis Ida Auken, Taani endine keskkonnaminister.

Ta ei kirjutanud kaugest tulevikust. Jutt käis aastast 2030. Ideid on seal muidugi omajagu, üks ägedam või pöörasem kui teine.

Eesti eksperdid ennustavad tulevikutrende.

Võtame näiteks kinnisvara. Selle totaalne kokkukrabamine (või äravõtmine) kuulub Eestis ulme valdkonda – kui just meil ei muutu riigikord.

„Eestlane on omaniku usku,“ ütleb Peep Sooman Pindi Kinnisvarast. Kuid samas lisab, et oma kodu soetamine muutub tõesti üha raskemaks. „Kinnisvara hind kasvab kiiremini kui palk ja see pilt läheb ebameeldivamaks.“