Läti suudab, Eesti mitte: kriisidest hoolimata püsib Läti valitsus neljandat aastat koos

Kolmkümmend aastat on Eesti poliitikud harjunud ennast Läti kolleegidest paremaks pidama, aga nüüd on küll viimane aeg lõunanaabritelt õppima hakata.

Õppeaineks on „stabiilne riigijuhtimine”. Läti peaminister Krišjānis Kariņš püsib ametis juba üle kolme aasta, kuigi tema valitsusjuhiks saamine oli suur juhuste kokkulangemine. Erinevalt 101-kohalisest Riigikogust on meist suuremas riigis Lätis parlamendis ainult 100 kohta. Neist võitis Kariņši juhitud erakond Ühtsus 2018. aastal ainult 8 kohta ning valitsusliidu loomiseks tuli kokku klapitada valitsusliit viiest pisiparteist.

Poliitiline loogika ja elukogemuse põhjal ei ennustatud sellisele valitsusliidule pikka ikka. Ometi püsib Kariņši valitsus tänini ametis kuigi mõni valitsusparteidest on juba hääbunud.