Aasta meeldejäävaima sõjavastase meeleavalduse korraldajad: Vene saatkonna aktsioon oli kinnine, sinna kutsusime inimesi ainult isiklikult

Kogu Eesti nägi pilte veristes aluspükstes naistest, kes seisid ühel aprillihommikul paarikümnekesi reas Venemaa saatkonna ees Pikal tänaval. Aktsiooni korraldajad Liis Lindmaa ja Liis Vares räägivad Kadri Karrole esimest korda, kuidas asi teoks sai.

false

Kolmapäeva, 13. aprilli hommikul kõndisid umbes 20 naist Tallinnas Pikal tänaval asuva Vene saatkonna ette. Nad kandsid beeže, roosasid ja halle, musti ja valgeid dressipluuse, nende heledad aluspüksid ja reied olid verega kaetud, nende käed olid selja taha seotud ja neil olid peas mustad kilekotid. Nad seisid sõnatult reas kümmekond minutit, maja ees, mille roosast fassaadist oli veebruari lõpus alanud sõjast alates saanud vaikiv ja samal ajal kõnekas protestilava kõigile, keda sõda Ukrainas külmaks ei jäta.

Sõjakevadest on saanud sõjasuvi, lahingud kestavad, õudused jätkuvad, inimesi tapetakse, vägistatakse ja sandistatakse, ning hoolimata sellest, et Tallinnas Vene Föderatsiooni suursaatkonna ees on jäänud rahulikumaks, ei kustu julgete eesti naiste korraldatud protesti pildid mälust nii kergesti. 2022. aasta seni meeldejäävaim kunstiaktsioon, millest rääkis neil aprillipäevil suur osa Eestist ja mis kandus kiirelt ka piiride taha, on leidnud kordamist nii Leedus kui Lätis, samuti Saksamaal ja Tšehhis, Islandil, Itaalias ja Iirimaal. Mais toimunud Cannesi filmifestivalil jooksis punasele vaibale vapper naine, alakeha ja valged aluspüksid veripunaseid plekke ja käejälgi täis, alasti rindadele värvitud Ukraina lipp ning kiri „STOP RAPING US“.