„Polegi vahet, miks auditoorium seda [viga] kuulis, kuid kaalun edaspidi rangemalt, millist infot vahendan. Palun siiralt vabandust Dnipro elanike ohvrite ja nende sugulaste käest, samuti kõigilt, keda haavas mu ennatlik ja ekslik oletus, miks Vene rakett elumaja tabas.“

Presidendi nõunik Arestovõtš sai kaela tohutu kriitikatulva. Ta tunnistab siiski, et see „ei ole võrreldav eetris [tema suust kostunud] vea suurusega.

Orestovõtši analüüsid on sageli ajakirjanikele allikaks, mis sõjas toimub ja kuidas midagi mõista. Kirjutasime temast möödunud aasta juunis ning avaldame äsjase uudise valguses loo uuesti.

Juba enne sõja algust 24. veebruaril muutus Ukraina staarpresident Volodõmõr Zelenskõi palju mehemaks, kui ta varem oli. Endise näitleja soosing rahva hulgas oli kokku varisemas. Toetus oli langenud 24 protsendini. Rahvamass protestis Kiievis noore presidendi allaandliku joone ja „Ukraina huvide reetmise“ vastu. Protestisid just patriootlikumad inimesed, eelmise presidendi Petro Porošenko toetajad. Süüdistati, et Zelenskõi soovib nn Minski lepingutega loovutada osa Ukraina territooriumi Venemaale. Riigi kõige populaarsem TV-staar Dmõtro Gordon rääkis oma ülimenukas saates koos mitme vallandatud riigitegelasega, et Zelenskõi on end ümbritsenud venelaste agentidega ja presidendi administratsiooni juht Jermak olevat Kremli palgal.

Siis aga vihjas Zelenskõi ootamatult oma Müncheni kõnes, et Ukraina võib endale hankida tuumarelva. Samuti hüppas Ukraina president peale lääne suurriikide valitsustele, kes levitasid luureandmeid, et Putini tankid tungivad kohe üle Ukraina piiri. „Sõjajutud kahjustavad Ukraina majandust, välisinvestorid põgenevad meie juurest, jätke järele! Ukrainal ei ole rünnakut karta!“ manitses Zelenskõi ameeriklasi ja britte.

Jaga
Kommentaarid