Päev pärast jaanipäeva sai Paavol kõrini. Ta oli juba aastaid ametkondi tülitanud, kuid tulutult. Politsei temaga ei tegelenud ja palus pöörduda linnavalitsusse. Linnavalitsusest sai Paavo teada, et pole nende asi ja pöördugu ikkagi politseisse. Numbrile 112 oli tal igal unetul ööl helistada imelik. Viimane tarkusetera, mis Paavo sealt sai, oli soovitus ise kohale minna ja paluda muusika vaiksemaks keerata.

„Tundsin, et ei saa magada. Frustratsioon oli päris suur ja olin meeleheitel. Teadsin, et see pole parim lahendus, aga läksin kohale,“ kirjeldab Paavo oma seisundit üle-eelmisel laupäeval.