Andrei polnud tagasihoidlik, tema enesekindlus kajastus ka riietuses. „Tol ajal poisid veel roosat särki ei kandnud, aga Andreile see probleem ei olnud. Ta kandis värvid uhkelt välja.“

Õpetaja räägib, et suurt rolli mängis Andrei ema kaasaelamine oma pojale ja tema innustamine. Kui nad olid soojamaareisil, saatis ema pilte, kuidas Andrei palmi all õpib.

Andrei peab enda esimeseks suurimaks pöördepunktiks, kui ta läks Jõgeval näitegruppi Liblikapüüdja ja saadeti 2011/2012 etlemisvõistlusele. Ta võitis selle ja sai edasi riiklikku vooru, mis sillutas talle tee Miina Härma gümnaasiumisse.

Miina Härma gümnaasiumis Andrei klassijuhatajaks saanud Marten Jakobson meenutab, et Andrei oli aktiivne, aga mitte ka üleliia särav. „Õppimisega tuli kenasti toime, rääkis tunnis kaasa, aga ei saa öelda, et kool oleks tal alati olnud esikohal. Püüdlik ema ja kodune kasvatus mängis aga tugevat rolli.“

Teiseks pöördepunktiks peab Andrei seda, kui Miina Härma gümnaasiumi võistluse „Miina otsib superstaari“ oma klaverimänguga kinni pani. Tegu oli küll lihtsa kooliüritusega, ent Andrei jaoks avanesid uued uksed. „Esiteks tegi see võistlus mind koolis popimaks. Teiseks said inimesed minust ja mu klaverimängu oskusest teada väljaspool kooli.“

Andreid kutsuti pärast üritust esinemistele ja ta hakkas klaveriga lauljaid saatma.

Loe pikka lugu Andrei Zevakini fenomenist värskest Eesti Ekspressist, kus Andrei räägib ka keerulisematest aegadest ja sõna saavad ka tema lähedased: Kuidas Jõgeva paipoisist kasvas Eesti meelelahutusmaailma bravuurikas täht: viimased aastad on edu kõrval olnud ka palju keerulisi aegu