„Tunnen süüd, et saan kodus töömõtted peast visata ja puhata.“ Kui vanemate tööpäev lõpeb, on laste oma alles poole peal
(82)Mahukas ja seosetu õppimine koormab lapsi ning lõhub nende vaimset ja füüsilist tervist.
Margel on kaks last, 11- ja 13aastane. Nende igapäevane töökoormus on suurem kui emal. Marge on kontoritöötaja, kes võib pärast kella viit õhtul töömõtted peast visata. Tema nädalavahetused on vabad. Tänapäeval ongi aina normaalsem, et tööandja austab töötaja puhkeaega.
Laste töönädal on märksa pingelisem. „Mõni päev kestab hilisõhtuni,“ näeb Marge kõrvalt. Pärast õhtusööki tuleb lastel fakte ja sõnu pähe tuupida, kontrolltöödeks õppida, esseid kirjutada, slideshow’sid teha. Tema lapsed ei õpi eliitkoolis, vaid tavakoolis, kus näib olevat reegliks, et peaaegu igale koolipäevale eelneb kodutöö.
Laps jõuab trennist koju kell kaheksa õhtul, sööb, hakkab uuesti õppima ja läheb magama. Nii nädalast nädalasse. „Miskipärast peetakse normaalseks, et laps peab vabast ajast kooliasjadega tegelema,“ mõtiskleb Marge.
