Anne Vetik: #metoo tuli ja läks, tühistamiskultuur tuli ja jäi. Balenciaga juhtum
(9)Tühistamiskultuuri viimaseks ohvriks on kontseptuaalse moe eestvedaja Balenciaga. Kuhu me niimoodi jõuame ja kas Balenciaga tossudes ei tohi enam seltskonda ilmuda? Vastuseid otsib Anne Vetik.
Samal ajal, kui #MeToo tuli ja läks, tühistamiskultuur tuli ja jäi. Tegid aastal 1999 purjus peaga midagi kohatut? Lataki, sind ei ole enam olemas ja oma Oscari võid prügikasti visata. Iseenesest oleks selline muster mingil määral mõistetav, kui see miski kohatu oleks tõepoolest kriminaalselt karistatav või vihakõnet õhutav, kuid tihtipeale esitletakse kuriteona mõnd tobedat nalja (James Gunn) või kiiva läinud kohtingut (Aziz Ansari). Üldjuhul on pjedestaalilt tõugatud näitlejad, kunstnikud, muusikud. Konservatiivid jäävad hambusse äärmusvasakpoolsetele, liberaalsema mõtteviisi esindajad jällegi USA ultraparempoolsele meediale, kes jõuab oma süüdistustes kiirelt Saatana kummardamise, pedofiilia salaringide ja inimohverdusteni. Miks see võimalik on? Suurte staaride ja nende internetikodanikele ette jäänud loomingu tühistamisega lähevad kaasa need, kes ei oska lugeda vähe keerulisemaid kultuurikoode ning kelle jaoks abstraktne ja loominguline mõtlemine on kättesaamatu kunst. Piip on cancel-maailmas alati piip ja kes ütleb teistmoodi, on paha peal väljas. Pole midagi magusamat kui teadmine, et need suured, edukad, andekad on tegelikult samasugused tühised nälkjad nagu „tavalised inimesed“. Ja lisaks kummardavad veel Saatanat.
