Prodigyboysi debüütalbum: kriiskav, piuksuv, särisev ja maaniline

Siim Nestor arvustab viisiku Prodigyboys esikplaati.

Jüri alevikus sirgunud räpirühmituse Prodigyboys esikalbum „NIHILISM“ on kõige jimihendrixlikum plaat, mis on Eestis viimastel aastatel välja antud. Mitte, et iga aasta peaks üks jimihendrixlik plaat meil ilmuma. Mitte ka, et Prodigyboys oleks sarnast masti pioneer ja muusikaliste murrangute looja ning tooja nagu Jimi Hendrix. Lihtsalt: minu meelest „NIHILISM“ kõlab nagu Hendrixi metsik mäsu; on Jimi saundi kaasaegne ekvivalent.

Usun, et „NIHILISMiga“ aega veetes viisid fantaasiad mind kokku Hendrixiga seetõttu, et ühes ammuses raadiosaates „Muusikanõukogu“ kõneles Valner Valme, et kui Jimi Hendrixile oleks selline tehnoloogiline vidin nagu AutoTune kättesaadav olnud, oleks ta seda kindlasti kasutanud, hullumiseni. Olen sellega nõus. Aga ikkagi ma ei mõtle selle AutoTune’iga hullu panevate muusikute plaadi puhul ainult seda fantaasiaparalleeli.