Uskudes 25 aasta taguseid kohtumaterjale, uurijate meenutusi ja kohtupsühhiaatrite märkmeid, polnud tegemist mitte pelgalt kavala ja planeeriva mõrvari, vaid ka kannibali, vägistaja, perverdi ja psühhopaatilise inimvihkajaga.

Oli 1982. aasta naistepäevale eelnev nädalavahetus. Valitses üleüldine peomeeleolu. Tallinna miilitsa uurijate nädalavahetuseplaanidele tõmbas kriipsu peale jube leid, mille sarnast polnud näinud ka kõige kogenumad uurijad.

Laupäeva, 6. märtsi hommikul leiti Nõmmel Valdeku 19 maja hoovist tundmatuseni moonutatud meesterahva laip. Meest oli pussitatud rinda ja selga, tema kõri oli läbi lõigatud ja noaga oli löödud ka silmade vahele. Ent see kõik oli paljunäinud uurijate jaoks veel enam-vähem tavaline, hoolimata sellestki, et 80. aastatel tapeti harva.

Kõiki rabas vaatepildi juures asjaolu, et tapetu paremast reiest oli välja lõigatud lihakäntsakas, mõõtmetega 26 x 17 x 8 sentimeetrit ehk umbes telliskivisuurune.