Sest "Eesti köök" ongi tegelikult olemas. Sellise ingliskeelse nime panid grusiinid ise, kes hakkasid "Estonian Kitcheniks" kutsuma Thbilisis parlamendihoone läheduses asuvas kolmekorruselises majas elavate eestlaste elupaika. Just selle maja köögis toimusid ja toimuvad tee- või veiniklaasi taga vestlused, kohtumised ja arutelud, mis mõjutavad oluliselt Gruusias tehtavaid poliitilisi otsuseid.

Eesti köögi pealik on Eerik-Niiles Kross. Ta on töötanud president Lennart Meri nõunikuna (­Lennart usaldas tihti vaid oma vanu sõpru ja Eerik-Niiles oli vana sõbra Jaan Krossi poeg) ja Eesti Vabariigi Riigikantselei koordinatsioonibüroo direktorina. Seal kogunesid tema kätte Eesti Vabariigi kõigi luuretalituste materjalid. Iraagi sõja ajal töötas ta aastatel 2003-2004 Bagdadis liitlasvägede ajutises valitsuses osakonnaülemana. Oma karjääri alustas Eerik-Niiles Kross aga diplomaadina, tõustes enne Eestisse tagasitulekut saatkonna ministernõunikuks Washingtonis.

Möödunud sügisest alates tegutseb Kross Gruusias. Eesti valitsusega pole Krossil mingit pistmist. "Minu erafirmal on Gruusia valitsusega konsultatsioonileping. Tegeleme MAPi (NATO tegevuskava - toim.) ja NATO-temaatikaga ja julgeolekualase oskusteabega. Need on Eesti kogemused," ütles ta Eesti Ekspressile. Krossi firmal on lepingud ka mõnede teiste riikidega.  Ta rõhutab: "See ei ole Eesti riigi abi, vaid konsultatsiooniteenus, mille grusiinid on ise ostnud."

Eesti köök üürimajas
"Eesti köögi" kohta ütleb Kross ise:  "Meie pundil on üürikorter, kus on korralikud tingimused. Kohtumised grusiinidega toimuvad ikka nende endi kabinettides. Riigijuhtimist seal ei toimu. Odavam on elada üürikorteris kui hotellis." Ekspressile on siiski väidetud, et köögis on käinud nii Gruusia ministrid kui ka teised tähtsad ametlikud isikud.

Krossi "punti", nagu ta ise ütleb, kuuluvad mitmed Eestis tuntud inimesed, kellel on tööks vajalikud kogemused. "Minu tiimi liikmed on ise varem midagi sellist teinud ja õpetanud," ütles Kross.

Need mehed on silmatorkava julgeolekualase pagasiga ning ka sõjatsoonide kogemusega. Priit Heinsalu teenis Helmandi naaberprovintsis Kanda­haris Lõuna-Afganistani suurimas NATO baasis Eesti teabeohvitserina.

Hannes Kont töötas kaitsepolitsei komis­sarina, riigi sisejulgeoleku ­koordinaato­rina, eri-atašeena siseküsimustes Eesti Vabariigi Alalises Esindu­ses Euroopa Liidu juures Brüsselis ning ja Hill ja Knowlton Eesti strateegilise konsultandina. Ta on kriisikommunikatsiooni ekspert.

Pole tavaline firma
Kross pakub Gruusiale palju keerulisemat ja pehmemat teenust kui tavaline defence contractor. Tema globaalne soft power ulatub Gruusia võimukoridoridest Washingtonini välja.

Üks olulisemaid Krossi osutatud teenuseid on Gruusia presidendi kantselei alluvuses tegutseva Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu reformimine. 

Paljud asjatundjad on arvamusel, et grusiinidel puudub võime ise organiseeruda. Nad kogunevad otsuste tegemiseks lihtsalt kokku, arutavad, seletavad, joovad veini peale ja kell neli öösel hakkavad tekkima geniaalsed otsused. Pole kellaaegu, päevakorda, kirjalikke memosid ega otsuseid. Kross ja tema mehed aitasid korda majja luua, mis oluliselt parandas riigijuhtimist ja tähtsate julgeolekuotsuste vastuvõtmist.

Teine tähtis tegevusala on kommunikatsioonialane nõustamine Lääne suunal. Selle eesmärk on anda grusiinidele toetust Euroopa Nõukogu ja Euroopa parlamendi kaudu juhul, kui on vaja midagi läbi suruda. Lobistide teenust saab Brüsselis teatavasti kohapeal sisse osta. Krossi sidemete abil olid grusiinidel palju paremad võimalused oma sõnumit kohale viia kui oma riiklike esindajate kaudu.

Ka kriisireguleerimine oli Gruusias lapsekingades. Selle arendamises on võtmeroll Krossi ja tema meeste käes. Asjatundjateks Priit Heinsalu, kellel on rohkem tehnilised oskused, ja Hannes Kont, kelle osa on teadmised.

Valimiste eriline tähtsus
Pärast seda, kui Gruusia president Mihhail Saakašvili 2007. aastal opositsiooni rahutused maha surus, läks suur osa grusiinide kogutud välispoliitilisest kapitalist vett vedama. Usaldusväärsuse taastamiseks ja täbarast olukorrast väljatulemiseks tuli tõestada kogu maailmale, et Gruusias korraldatakse läänelikud presidendi- ja parlamendivalimised.

Välja aitasid Kross ja tema meeskond. Priit Heinsalu abistas Gruusiat valimistel. "Olen aidanud ellu viia kahed valimised, et need oleksid läänelikud," ütles ta. "Aitan Gruusiat riigiehituslikust aspektist. Neil pole demokraatlikku kogemust. Kui alguses seal hakkasin käima, siis olid seal lõputud koosolekud, kus päevakorda ei olnud. Nüüd juba on."

Eesti endine suursaadik Saksamaal ja Ukrainas Tiit Matsulevitš käis Gruusias maikuus valimistel exit-poll'e ehk lävepakuküsitlusi korraldamas. Augusti algul, vahetult enne sõda, käis ta taas seal avalike suhete ja infokogumise alast koolitust tegemas. Ta õpetas, kuidas tekstidest infot välja sõeluda ja teha sisuanalüüsi.

"Ma ei ole nõunik," rõhutab Matsulevitš. Ta ei ole kellegi palgalehel, oma tööd teeb ta tellimise või kutse peale. Koolitused on temalt tellinud Gruusia riik.

Matsulevitši töö tellija on Meediaanalüüsi Büroo. Nende töö on jälgida kõike, mida Gruusia kohta maailmas kirjutatakse. Kõike nad muidugi ei jõua. Nende kontor paikneb endises Gruusia kommunistliku partei keskkomitee hoones. Vabu kabinette soovijatele on seal lõputult. Matsulevitš vaatas koos Heinsaluga läbi ka lävepakuküsitluste metoodika ja aitas neid korraldada.

Koostöö saatkonnaga on hea
Eesti köögist on läbi käinud peaaegu kõik nimekad ja vähem nimekad eestlased, kes Thbilisis asju ajavad. Näiteks Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma. Tema aitas grusiine mitmete dokumentide vormistamisel relvakonflikti käigus, kui need soovisid Lääne organisatsioonidelt abi paluda. Eestlased teavad lihtsalt paremini, kuidas asju sõnastada nii, et need kohale jõuaksid.

Teoreetiliselt peavad kõik Eesti Vabariigi esindajad alluma kohalikule saatkonna või esinduse juhile. Saadik peab teadma, millega tegeletakse. Riigi esindusel peab olema ka oma kontaktvõrk, et koguda andmeid olukorra kohta. Väike riik nagu Eesti ei suuda vaatlejaid kohale tuua.

Eesti saatkonnal oli Krossi meeskonnaga hea koostöö. Sest neil oli juurdepääs kohalikele võimukoridoridele ja neid kuulati, seda muidugi ka tänu Mart Laari eeltööle. Juhtus, et kui Euroopa Liidu suursaadikute sõnumit kuulda ei võetud, siis lasti see läbi "Eesti köögi" ja sõnum läks kohale.

Kaitseväe poolt on Gruusiasse määratud sõjaväeatašee kolonelleitnant Risto Lumi. Lumi on endine kaitsejõudude peastaabi luureosakonna ülem. Teisi nõunikke ega kaitseväelasi pole kaitsevägi sinna saatnud ning mingit sõjalist nõu ega abi grusiinidele ei anta. Ainus sõjaline koostöö on igal aastal paari Gruusia sõjaväelase koolitamine Balti Kaitsekolledžis.

Vene viha on pikk
Krossi tegevus on pälvinud tähelepanu Gruusiat rünnanud Venemaa ladvikus. "Mõ etu kuhnju znaem (seda kööki me tunneme)," ütles Venemaa välisminister Lavrov. Vene suursaadik Eestis Nikolai Uspenski aga ähvardas pressikonverentsil, et kui Gruusia tunnistab, et nende tegevus oli ajendatud teiste riikide nõunike soovitustest, siis tegelevad sellega Venemaa uurimisorganid. Vene sõjaväeprokuratuur on algatanud kriminaalasja "­uurimaks" Lõuna-Osseetias - teise riigi suveräänsel ja rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumil - toimunud akte.

Krossi soov oma ettevõtmistest võimalikult vähe rääkida on arusaadav. "Vene viha on pikk," ütles Kross Ekspressile. Lavrovi mainitud köögi kohta ütleb ta, et too peab ilmselt silmas idaeurooplaste üldist tegutsemist Gruusia abistamisel.

Täielikku saladuskatte all ta asja siiski ei hoia ning on Tallinna Rotary klubile, kuhu ta ise kuulub, pidanud kaks loengut Gruusia olukorra teemal.

"Meie tegevuse eesmärk on kaasa aidata sellele, et Gruusia ei langeks Venemaa mõjusfääri tagasi," rõhutas Kross Ekspressile.

Kas Eesti on Krossi jaoks liiga väike? Krossil on kontaktid ja haare ja ta jõuab neid käigus hoida. ­Indrek ­Tarand iseloomustas teda nii: "Tal on võimsaim ja töötavaim info- ja suhetevõrgustik Eestis. See läbib Eesti Vabariigi õhuruumi, aga ei maandu siin kunagi."