Te väidate, et 2005. aastal alustas USAs Marylandi osariigis tegutsev Medimmune'i-nimeline bioloogiafirma tööd H1N1 viiruse (seagripi viiruse) loomise kallal ning võttis USAs patendi nr US 2008/0069821 A1 geenile, kus oli kombineeritud linnu-, sea- ja inimese genoom.

Medimmune ja CDC otsustasid koos teha uue vaktsiini gripipandeemia jaoks. Seda planeeriti juba alates 2005. aastast. Aga kuidas said nad olla nii ettenägelikud, et teadsid pandeemia tekkimisest enne, kui see üldse tekkis?

Kas see on sama seagripi vaktsiin?

Jah, see on sama vaktsiin, mida nad praegu annavad. Kaks päeva pärast pandeemia välja kuulutamist öeldi, et sellest vaktsiinist on pandeemia korral abi! Ma imestan, kuidas see mõju nii kiiresti välja selgitati. Väga tähelepanuväärne on see, et patendiavalduses on kirja pandud, et vaktsiinid on kommertsiaalselt väga olulised. See tähendab: "Me teeme raha!"

Niisiis, oli olemas idee uue vaktsiini tootmiseks. Sellele võeti ka patent, öeldi, et see on kaubanduslik ettevõtmine, kuid vaktsiini on vaja ju ka tootma hakata? Mis juhtus edasi? 

2008. aasta märtsis, samal ajal kui võeti patent, käis Prantsuse president Nicolas Sarkozy Mehhikos ja ta leppis kokku uue tehase loomise asjus. Tuleb silmas pidada, et Medimmune'i osanikeks on nii Prantsuse kui ka Rootsi valitsused. Nad ehitasid tehased ja ilmselt läksid mõnda väikesesse farmi, nakatasid sigu ja ütlesid: "Hei, vaadake! Seagripp!"

Kas te ütlete, et nad alustasid seagripi?

Ei, see oli vaid suitsukate. Tegelikult tean ma uurijana, et H1N1 levitati maailmas B-hepatiidi vaktsiini kaudu.

Kuidas see on võimalik?

Juba 1972. aastast alates on olemas Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) plaan inimesi vaktsineerida.

Vaktsiinid sisaldavad nõrgestatud viirusi. Viimase üheksa kuu jooksul on selgunud, et pandeemia keskused asuvad mitmel pool maailmas: Kanadas, Hongkongis, Austraalias, Lõuna-Ameerikas jm. Need on kohad, kuhu tudengid lähevad oma puhkust veetma. Viroloogias või epidemioloogias on kõige olulisem küsimus - mis on ühine tegur?

Mis on siis ühine tegur?

Minu jaoks on kaks ühist tegurit - üks on see, et nad kannavad alati teksaseid. (Muigab kavalalt.) Teine - et nad lasevad end alati vaktsineerida B- hepatiidi vastu. See on kõige levinum vaktsiin rändurite jaoks. 

Seda vaktsiini toodab seesama ravimifirma! Oleks olnud väga lihtne kolme kuu jooksul üle kogu maailma nakatada mitte rohkem kui 200-300-400 inimest ja samal ajal öelda: "Ohhoo! Me leidsime viiruse! Meil on pandeemia!" Selle tulemusena satuvad inimesed paanikasse ja sünnib turg vaktsiini jaoks.

Kuid siis peaksid rändureid ravivad kohalikud arstid olema plaanist teadlikud?

Mõned on, kui kõik ei pea olema.

Ka Eestis teatati, et enam ei tehta uutele seagrippi haigestujatele laboriteste. Kuidas siis teatakse, et tegu on nimelt seagripi, aga mitte näiteks hooajalise gripiga?

Nad ei teagi! See on trikk! Kõike hakatakse nimetama H1N1 viiruseks! Ja mida iganes avastatakse, sellele poogitakse H1N1 külge. Näiteks sureb keegi vähki, aga siis öeldakse, et põhjus oli H1N1.  

Seda tehakse selleks, et müüa vaktsiini. Tavaline arst ei jõua uurida internetti, nagu mina seda tegin. Kui keegi aevastab, siis ta diagnoosib seagripi. Selle kõige eest vastutavad inimesed aga istuvad tipul.

Te väidate ka, et vaktsiini sisse pandud eri viirused võivad omavahel seguneda?

Kui seagripivastane vaktsineerimine oleks lihtsalt äritehing ilma mingite tagajärgedeta, siis ma ütleksin, et see on väga rumal mõte. Kuid siin on tegu laste ja rasedate naistega. Ja see on fakt - kui süstida kaks eri viirust inimkehasse, siis võivad need omavahel kombineeruda. Ja tekitada uue viiruse. Sellistest viirustest pooled võivad olla surmavad. 

Nüüd on meil siis uus gripivaktsiin. Ja seda süstitakse näiteks lapsele, keda on juba vaktsineeritud lastehalvatuse vastu. Kas me teame, mis juhtub? Näete? Pole olemas ühtegi uuringut, mis seda võimalust inimestel uuriks. Ja see on väga halb.

Mis on vaktsiinides veel peale nõrgestatud viiruste?

Kõik vaktsiinid on segatud elavhõbedaga, et vaktsiin oleks stabiilne. Mida teie teete, kui te leiate põrandalt patarei?Panete erikonteinerisse! Aga lapsed? Iga vaktsiiniga satub kehasse üha rohkem elavhõbedat.

Kahepäevasele lapsele süstitakse tuberkuloosivaktsiini, siis lastehalvatuse vastu, siis MMR (mumpsi, leetrite ja punetiste kolmikvaktsiin) ja veel ja veel... Kümme vaktsiini - kümme portsjonit elavhõbedat!

Pole olemas ühtegi uuringut, mis selgitaks välja, mis selle elavhõbedaga juhtub. Ainus, mida me teame, on see, et kui isegi vaid üks elavhõbedamolekul satub lapseootel naise platsentasse, siis mõjutab see beebit. Ja nüüd nendele veel üks vaktsiin lisaks!

Seagripivastast vaktsiini antakse kõigepealt meditsiinitöötajatele ja seejärel järgmiseks rasedatele naistele?

Jah. Rootsi ajaleht Expressen kirjutas juhtumist Rootsis, kus rase naine kaotas oma lapse üks päev pärast seagripi­ vaktsiini süsti. Kuid isegi kui laps sünnib, ei oska keegi öelda, kuidas selle lapsega läheb.

Mis saab edasi?

Olgem pragmaatilised. Praegu on november, ootame juunit. Vaatame siis statistikat, kui palju surnult sündinuid on Eestis 2010. aasta juunis, juulis ja augustis. Sest pole ühtegi avalikustatud uuringut, kus oleks kirjutatud, kuidas need viirused ja elavhõbe mõjutavad platsentat. 

Igaüks teab, et kui rase naine joob alkoholi, siis see mõjub lapsele halvasti. Kuid keegi pole kunagi küsinud, mis juhtub lapsega, kui teda kandev ema on saanud elavhõbedat oma kehasse. 

Ma ei ole meditsiini vastu, mu isa oli arst, kuid ma püüan mõista, mis maailmas meie ümber toimub. Kas mõne firma tulude pärast ohverdatakse põlvkondade viisi inimesi?

Tagasi teie teooria juurde. Kui leiti seagripi esinemise klastrid, siis teatati, et tegu on pandeemiaga. Kas ka see oli plaani osa?

Jah, sest valitsustel on lepingud, et nad peavad ostma vähemalt kaks doosi vaktsiini inimese kohta. WTO teatas pandeemiast just siis, kui nad otsustasid seagripi juhtumeid mitte enam loendada. Ja juhtumisi just samal ajal hakkas ka vaktsiin valmis saama. 

Näiteks Prantsusmaal oli äsja suur skandaal. Avastati, et tervishoiuministril oli ravimikompanii aktsiaid. Samalt ministrilt küsiti kaks päeva enne seda Prantsuse televisioonis - kas ta on juba vaktsineeritud? Ta ütles ei, "ma jätan oma doosi lastele"! (Sarkastiliselt) Kui lahke temast, kui lahke! Ja näiteks Angela Merkel, keda vaktsineeriti - talle süstiti platseebot.

Kuidas te seda teate?

Sest kuskil Saksamaal on head ajakirjanikud. Samuti teame, et Barack Obama lapsed ei ole vaktsineeritud.

Te väidate, et see kõik on globaane manipulatsioon?

Jah! Ja ma kirjutan sellele alla ka. Nad võivad mind maha lasta, kui ma olen siit välja läinud, kuid ma ei karda. Mõnikord tuleb elus julge olla. 

1948. aastal vastu võetud "Genotsii di vältimise ja karistamise konventsioon" ütleb, et ühtegi meditsiinilist toimingut ei tohi teha ilma inimese nõusolekuta. Isegi sellisena on vaktsiin illegaalne, sest igale inimesele tuleks öelda, mis tagajärjed võivad vaktsiinil olla. Kuid seda ei tehta vaktsineerimisel mitte kunagi.

Mis saab edasi?

Ma ei tea, ma olen uurija, mitte selgeltnägija. Mõned inimesed on kindlasti selgeltnägijad, sest juba viis aastat tagasi nad teadsid, et tuleb gripipandeemia. 

Pikas perspektiivis toimub aga geneetilise materjali allakäik. 1945. aastast tänapäevani on tekkinud hüperaktiivsed lapsed, laste rasvumine, laste diabeet ja toidutalumatus - on väga lihtne öelda, et see on kliimamuutuste tagajärg. 

Kuid seda ei saa tõestada, et see on kliimamuutuse tagajärg. Ainus ühine tegur neil asjadel on vaktsineerimine. 

Kui mõelda järgmisele aastale, siis on rohkem haigeid lapsi, rohkem kroonilisi nakkushaigusi, mis kulgevad raskemalt kui tavaline gripp; rohkem katkenud rasedusi - sinnapoole me suundume. 

Yves Delatte on nõus diskuteerima oma väljaöeldud sõnade üle kõigiga, kes esitavad väljakutse. 5. detsembril peab ta Tallinna Keha ja Meele Teraapiakeskuses (Väike-Karja 7-1) seminari "Kuidas soolestiku mikrofloora ja vaktsineerimine mõjutab immuunsust ehk praktiline teejuht iseenda tervendamisel".

 

Kes?

Yves Delatte (66) sündis Prantsusmaal arsti ja haiglaõe peres. Lapsena elas Vietnamis, kus ta isa töötas, ning noorukina Prantsuse Alžeerias. Ta õppis Alžeeria ülikoolis loodusteadusi ning Helsingi ülikoolis humanistikat.

Bioloogina uurimistöid tehes töötas ta Austraalias ja Lõuna-Aafrika Vabariigis. Rootsis tegeles koduloomade probiootiliste toodete valmistamisega. Aktiivne loengute pidaja, käsitleb mitmesuguseid arstiteaduslikke küsimusi. Ta on avaldanud raamatuid ja artikleid Soomes, Prantsusmaal ja Suur britannias.