Praktiline ettevõtluskogemus võis olla ehk mõnevõrra suurem, aga ega see konsultatsiooniäri (mis nii sageli poeb näiteks valitsussektorile külje alla) teab mis uuenduslik imeleiutis ka pole. 

Ärge saage valesti aru. Nii Siial kui ka Arrol on kindlasti mitu tugevat omadust. Ja mine tea, ehk nad ongi väga head juhid. Aga selles võistluses sai otsustavaks nende lähedus võimule, mitte miski muu. Ja kui te selles kahtlete, siis vaadake, kui palju IRL-i liikmeid ja muidu lähedal seisvaid inimesi istub nüüd EAS-i nõukogus. Pädevad inimesed tulevad meil ainult teatud parteidest, võiks arvata.

Pärna mängis kõigiga võrdselt, Arro on aga vana IRL-i lähedane tegija. Võit läks Arrole. Ta ei pidanud tegema otsatuid teste, mida tema kunagi asutatud Fontes nii suure rõõmu ja põhjalikkusega lihtsurelikele korraldab.

Parteistamist on harrastanud kõik erakonnad, kuid vahepeal läksid ju Eestis asjad isegi natuke paremaks. Eesti Panka lasti parteilase Lipstoki ajal tublisti sammalduda, aga katsed muuta seda Reformierakonna pärusvalduseks kukkusid ometi läbi. Ja kui Jürgen Ligi seepeale kogu panga nõukogu sõimuga üle valas, said kõik aru, kui targa otsuse nad tegid.

Aga nüüd oleme Arengufondi ja EAS-i puhul astunud sammukese tagasi „vana poliitika” poole. Seda kõike mehe juhtimisel, kes kunagi tuli poliitikasse, suus sõnad Kesk-Aafrika vabariigist, hulga paremast uuest poliitikast ja sellest, kui halb on parteistamine. Ärge siis vinguge, kui asjade seisu muutudes teid riiklikest torustikest viimseni välja puhastatakse.