Õppus toob Eestisse tuhatkond liitlassõdurit, lennukeid ja laevu
Juba sellest nädalast hakkavad Eesti juhtimisel pihta selle suve esimesed rahvusvahelised õppused. Kolme õppuse käigus astuvad Eestimaa pinnale vähemalt 1200 liitlasriikide sõdurit, mis on järjekordselt aegade suurim arv.
Maaväeõppus Saber Strike, meritsi saabuvate üksuste vastuvõtuõppus Baltops ja staabiõppus Baltic Host toimusid varasematel aastatel igaüks eri Balti riigis. Alates sellest aastast aga on kolm õppust viidud ühtse juhtimise alla, mis annab kaitseväe peastaabi ülema kolonel Peeter Hoppe sõnul võimaluse pärast õppusi veidi hinge tõmmata ja tehtud tööd analüüsida.
Enne tuleb aga suured õppused läbi teha. Juunikuiste õppuste otsa teeb lahti vaatemänguline mereväe ja mereväelaste koostööd harjutav Baltops. Juba neljapäeval, 7. juunil Paldiski lõunasadamasse jõudev mereväe transpordilaev USNS 2nd LT John P. Bobo peaks olema selle õppuse kõige vaatemängulisema osa peategelane.
Nimelt harjutatakse USNS Bobo pealt varustuse maale toomist niinimetatud lihtrite süsteemi kasutades. See on mõeldud juhuks, kui tohutu süvisega transpordilaev ei saa tulla kai äärde ja peab oma varustuse maha laadima, olles ise sügavas vees. Selle jaoks ühendatakse transpordilaevaga mitmed parved, mida mööda saab varustuse lõpuks kaldale tuua. 14. juunil on võimalik kõike seda näha.
Tuhande mehe, varustuse ja relvastuse maale toomiseks tegelikult nii palju inimesi vaja ei lähe. „Mehi ei ole laeva peal tuhat, saame hakkama sadakonna mehega,” selgitas Hoppe. „Aga varustust on tõesti ühe pataljoni jagu ja enam. Me harjutame seda läbi kui eelpositsioneerimist – igasugused eelpositsioneerimisharjutused on tegelikult mõeldud selleks, et sõda ära hoida.”
Eelpositsioneerimise mõte on selles, et varustus on laevadel strateegilistes kohtades ja seda saab õigesse kohta liigutada. Merejalaväelased tuuakse kohale lennukitega, et „nad ei peaks nädal aega üle ookeani loksuma nagu Teise maailmasõja ajal”, täpsustas kaitseväe teavitusosakonna ülem kolonelleitnant Peeter Tali.
Pommid Tapa polügoonil
Teine suurem õppus, Eestis ja Lätis korraga toimuv Saber Strike toob aga ründe- ja tankurlennukid Ämari lennuväljale. Neli A-10 ründelennukit harjutavad nii Tapa kui ka Läti Ādaži polügoonil lähituletoetust, mis tähendab päris pommide heitmist. 13. juunil Tapal, 15. juuni Ādažis ja kui Lätis käimisest moona üle jääb, siis ehk korra veel Tapal, rääkis Hoppe.
„See on kõva ja poolkõva moon,” märkis Hoppe ja täpsustas, et kõva moon on see, kui tulistatakse reaalselt lahingumürskudega. „Poolkõva on see, et pommid visatakse, need on elusuuruses, aga ei tee nii kõva pauku, kui vaja,” lisas ta.
Imitatsioonidega pommitamine on oluline ikkagi koostöö proovimiseks – et harjutada Eesti jalaväge töötama koos Ameerika ründelennukitega, nagu Eesti sõdurid on teinud ka Iraagis ja Afganistanis.
Kolmas õppus on arvutipõhine staabiõppus Baltic Host, millel osaleb vähemalt 205 inimest Tartus ja 55 Riias.
Järjest rohkem välissõdureid
1200 välisriigi sõdurit Eesti pinnal toimuvatel õppustel on seni kõige suurem arv, isegi kui nad on kolme õppuse vahel ära jaotatud.
Viimane suurem õppus, kus USA merejalaväelased Eestis viibisid, toimus kaks aastat tagasi ja oli samamoodi Baltops. Siis harjutasid umbes 300 USA merejalaväelast koos kaitseliidu luurerühmaga maabumist Eesti põhjarannikul.
Kuid ka enne NATO-sse astumist käisid sajad merejalaväelased Eestis õppustel. Näiteks 2000. aastal ehitasid pea 220 USA sõdurit suve jooksul nii sildu kui ka laste mänguväljakuid.
Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri ülesandeid täitev Jonatan Vseviov ütles, et igasuguste õppuste ja liitlastega koostöö intensiivistamine on kahtlemata meie ja ka NATO huvides. „Need õppused demonstreerivad seda, et NATO ikkagi on pühendunud ka meie piirkonnale ja võtnud vaevaks koostöös meiega harjutada ja planeerida,” ütles ta.
