VANA KULD: Tüdrukud rööviti tänavalt ja tehti seksorjadeks

Taasavaldame loo seoses artikliga "Sotside kaunitari delikaatne saladus" Lugu ilmus esmakordselt 18.12.2003.

---

Naisi peksuga litsiks sundinud orjapidajad lahkusid Tallinna linnakohtust kaks kätt taskus, sest neid karistati tingimisi.

Suvi 2001. Põhja-Tallinnas arenevad sündmused, mille kohta eestlased usuvad, et seda juhtub vaid välismaal. Moldovas, Rumeenias, Albaanias, Venemaal, aga mitte koduses Eestis.

Kalamajas ja Pelgurannas kaovad noored naised, õigemini tüdrukud. Kaks neist on vaid 17aastased. Nad sunnitakse jõu ja ähvardustega hooradena tööle.

Tüdrukud viib minema valge Mercedes, mida ehib silmatorkav numbrimärk MK-1. Selle autoga kärutavad ringi Ruslan Lissin ja Viktor Kekelidze.

Lissin (tollal 23) on abielumees, alaealise lapse isa. Kohtus väidab ta, et töötab ekspediitorina firmas Vecola. Äriregister sellist ettevõtet ei tunne.

Kekelidze on temast ligi kaks korda vanem, 42. Rahvuselt samuti venelane. Abielus. Kahe lapse ülalpidaja. Töötu. Ta on hiljuti vanglast lahti saanud. Meest peeti ühe jõhkra röövi osaliseks, kuid mõisteti süüdi padrunite keelatud hoidmise eest.

Kekelidze ja Lissini uueks spetsialiteediks saab inimkaubandus. Nende tegevus meenutab paljuski bisnist, mis lokkas 300-400 aasta Guinea lahe ääres. Piirkonda nimetati tollal Orjarannikuks.

Ja et alljärgnev ei tunduks teile väljamõeldisena, kinnitame, et allikatena kasutasime seekord ainult kirjalikke materjale: kohtuotsust (mis on 19 lehekülje pikkune) ja kahte tüsedat kohtutoimikut.

Peremees käsib teenida 50 000 krooni

Mehed võtavad Diana (siis 17) kaasa juunis. Tõmbavad Kalamajas Vabriku tänaval mersusse ja sõidutavad Stroomi randa. Kekelidze virutab tüdrukule rusikahoobi näkku.

Diana mäletab, et tal hakkas nina verd jooksma. Kekelidze jätkab juustest sakutamist ja näkku peksmist. Mehed helistavad kuhugi. Kohale sõidab Irina Krõss.

38aastane Krõss on kahe lapse ülalpidaja. Ametlikult töötu. Tegelikult juhib ta juba aasta otsa pordumaja Leona, mis asub Kopli turu kõrval üheksakorruselises ühiselamus.

Krõss otsib firmasse prostituute. Selgitab neile töötingimusi. Lepib kokku palgas. Arveldab autojuhtidega. Tellib reklaami. Kuukirjas Maaja peibutab Leona mehi suuretissilise naise fotoga.

Maadam Krõssile sobib alluvaks ka vägivallaga kohale taritud Diana. Leonas töötavadki kahte sorti prostituudid: nn vabad tüdrukud ja jõuga orjastatud "trahvitüdrukud", kes peavad võlgu tagasi teenima.

Kekelidze ütleb tüdruku üleandmisel Krõssile, et Diana võlgneb talle 50 000 krooni. Krõss viib tüdruku tema uude töökohta ja teatab, et firmas on kindlad reeglid, mida tuleb täita või muidu...

Hepatiit ja alaelisus pole probleem

Diana teatab, et tal on hepatiit. Krõss laseb tüdruku Mustamäe haiglas läbi vaadata. Õhtul tuuakse ta firmasse tagasi, tutvustatakse teiste tüdrukutega ja alles siis saab Diana aru, et ta pandi tööle prostituudina.

Diana püüab end päästa tõigaga, et ta on alaealine. Maadam naerab ta välja: see pole probleem.

Ja tüdruk hakkab kaelariputatud võlga tagasi teenima. Tunniajaline seks kundega mõnes saunas maksab 200 krooni, kliendi juures kodus 300 krooni.

Raha korjab tema eest autojuht, kes viib selle perenaisele. Krõss omakorda annab raha esmaspäeviti üle Kekelidzele või Lissinile.

Diana pole varem libuna töötanud. Kogemuste puudumine annab tunda. Ükskord viiakse ta Lasnamäele, kus kunde nõuab "suhu võtmist". Diana ei taha ja hakkab nutma. Kunde helistab kontorisse ja kaebab.

Diana viiakse "kontorisse" ja varsti on Kekelidze platsis. Mees kutsub tüdruku autosse ja peksab sõna lausumata läbi. Rusikahoobid tabavad tüdrukut näkku, pähe, üle kogu keha. Perenaine lubab, et kui kliendid veel peaksid kaebama, antakse ta Kallaveres "mustade" kätte...

Mõnikord peab ta terve päeva või isegi kaks nälgima.

Diana kuuleb teistelt tüdrukutelt, et ta jääb eluks ajaks Kekelidze heaks töötama.

Ema tõttab tütart päästma

Juuli lõpus helistab Diana firma mobiiltelefonilt emale ja ütleb, et on haiglas. Ema kõlistab päev hiljem samale numbrile tagasi. Lõbumajas puhkeb paanika.

Mehed kuulavad tüdruku üle. Ta saab loa korra kodus käia, kuid ei saa seal emale sõnagi oma tegeliku olukorra kohta öelda, sest temaga on kaasas üks peremeeste käsutäitjatest.

Kuid ema taipab siiski ühtteist. Mõne päeva pärast ilmub ta Koplisse ühiselamu juurde ja hakkab kõva häälega karjuma nii, et seda on kuulda isegi seitsmendal korrusel asuvas porduurkas. Diana ruttab koos ühe teise lõbutüdrukuga alla, sest ei tohi üksi tänaval käia. Diana püüab veerand tundi ema rahustada.

Hiljem õpetab Ruslan Lissin, kuidas firmasiseseid käitumisreegleid täita. Virutab algatuseks tüdrukule rusikaga näkku. Diana vajub põrandale. Mees lööb talle veel rusikatega vastu pead, tõstab uuesti jalgadele ning annab uue rusikahoobi.

Verine Diana palub rohkem mitte peksta.

40 minuti pärast peab ta minema uue kunde juurde. Teised tüdrukud teevad talle kompresse, määrivad ja puuderdavad. Väljakutse oli hämarasse sauna, kus peksmise jäljed hästi välja ei paista.

Diana töötab saunas neli tundi järjest.

Mehed määravad talle ema külaskäigu tõttu eriti range režiimi. Diana peab töötama neli ööpäeva jutti.

Tüdruk saab vaid 100 krooni päevas (kui hästi läheb)

See jõhker lugu polnud Kekelidze ja Lissini esimene "mehetegu". Aasta varem ehk suvel 2000 võtsid nad Puhangu tänavalt ühest korterist jõuga kaasa 19aastase Jelena. Mehed sundisid teda alla kirjutama 40 000 krooni suurusele võlapaberile, sest tema poiss olevat tegelnud varastatud kraami ostmise ja müümisega.

Üheksa kuuga teenib Jelena oma võla tagasi. Kuid Kekelidze ja Lissin ei lase teda vabaks. Nad toimetavad tüdruku edasi Haigru tänavale, kus teine "tubli naine" Inna Mitjajava (34) peab eksootilise nimega lõbumaja Džakonda.

Stromkal elav Mitjajeva sündis Venemaal. Lahutatud. Töötu. Alaealise lapse ema. Varem kaks korda kriminaalkorras karistatud.

Ka siin on kaks autojuhti nagu Leonas, kes tüdrukuid Žigulidega mööda linna sugutööle veavad.

Džakondas kehtestatakse Jelenale veel 20 000 krooni suurune võlakohustus. Ise ta saab kätte 100 krooni päevas ja sedagi vaid siis, kui on töötanud vähemalt viis tundi.

Ükskord võtab Jelena kunde juures liiga palju napsu. Bordelli tagasi sõites hakkab tal paha. Jelena oksendab auto täis. Kui Kekelidze sellest kuuleb, lööb ta noort naist põrandaharjaga selga ja vastu käsi. Samuti näkku. Naine karjub valust.

Enne lõbumaja sulgemist saab Jelena veel ühe kohustuse. Ta peab teenima 10 000 krooni, et Kekelidze ja Lissin talle enam ligi ei tikuks, kuigi mehed viibivad juba vahi all. Seda nimetatakse "väljaostmise rahaks".

Tüdrukul on menu. Ta saab summa kokku 12 päevaga.

Karistusbordell Džakonda

Leidub ka kolmas vägisi kaasavõetud piiga. 17aastane Olga kadus Pelgurannast Puhangu tänavalt augustis 2000 ja viidi Haigru tänava bordelli käsuga teenida tagasi 40 000 krooni. Perenaine Mitjajaeva räägib ülekuulamisel, et mehed teatasid talle: "Meil on tüdruk, kes on võlgu." Mille eest, nad ei öelnud, küll aga kirjeldasid tema voorusi.

Samamoodi toimis klassikaline orjaturg, kus ärimehed oma kaupa kiitsid.

Olga teab, et Džakonda on omamoodi karistusasutus. Nn trahvifirma intiimteenuste alal, kus on väga rasked tingimused. Firma töötajad annavad tüdrukutele uimasteid, peksavad neid, tüdrukute välja teenitud raha neile ei anna, korraldavad "laupäevakuid" (bossid ja nende kambajõmmid seksivad tasuta kõigi tüdrukutega). Prostituute üksi majast välja ei lasta. Akende ees seisavad trellid.

Olga oli kuulnud ka kõlakaid, et Kekelidze ja Lissin otsivad spetsiaalselt alaealisi tüdrukuid. Olga töötab kaks kuud. Siis õnnestub tal põgeneda Tondile sõbra juurde. Kuid peremehed leiavad ta üles, topivad jõuga autosse ja toovad vastupunnimisest hoolimata tagasi.

Perenaine annab äraputkanule peksa. Olga viiakse Leonasse ja määratakse põgenemise eest uus 40 000 krooni suurune trahv, mille peab jälle seksiga tagasi teenima.

Kekelidze teatab: "Käitu korralikult, teenid võla tasa, lasen su lahti, kuid ära jooksma ära hakka."

Himustasid minu meest? Maksa 50 000!

Uurimisel mainitakse veel mitut nn trahvitüdrukut. Näiteks bordellist Merilind põgenenud Jekaterina püüti kinni, viidi karistuseks Džakondasse ja pandi 25 000 krooni suurune trahvi alla. Oma võlga teenis ta tagasi pool aastat.

Seejärel pani ta koos kliendiga jälle plehku, kuid saadi taas kätte ja nuheldi 20 000 krooniga. Teda karistati ka joomise eest.

Narvast pärit Merle jäi aga ette maadam Irina Krõssile, kes olla muutunud armukadedaks, kahtlustades tüdruku afääri oma eksabikaasaga (kes oli Leona autojuht). Ta helistas Džakondasse ja teatas tolle perenaisele: “Mul on firmas selline staar, et rikkus mu elu ära. Võta ta endale." Vihane Krõss määras Merlele rahatrahviks 50 000 krooni.

Lõbunaine Aleksandra käis aga ilma loata Norras. Selle “vea” eest saadeti ta D˛akondasse ja trahviti 30 000 krooniga.

Diiler müüs Diana maha

Loomulikult küsite, et kuidas on see kõik võimalik. Et miks tüdrukud asjast politseile ei teatanud.

Vastus on lihtne: nende suud hoidsid kinni uimastid.

Politseiandmed näitavad, et Stroomi rannas peksa saanud 17aastane ukrainlanna Diana on narkomaan. Enne prostituudiks tegemist oli ta kolm korda narkojoobes politseile vahele jäänud: korra Kalamajas trammipeatuses, siis seal lähedal tänaval ja lõpuks Balti jaamas.

Kekelidze ja Lissin kasutasid tüdrukute uimastisõltuvust jõhkralt ära. Nad uskusid põhjendatult, et narkomaanid politseisse kaebama ei lähe.

Neegreid ei püüdnud valged mehed. Neid õnnetuid inimesi ärisid tavaliselt orjusse hoopis nende endi kuningad. Sama skeem toimus ka Diana puhul, kelle müüs maha tema heroiiniga varustaja. Diana käis Vabriku tänaval ühelt naiselt poolt doosi ostmas. Tüdrukul oli kaasas sada krooni. Kuid ta oli juba diilerile 200 krooni võlgu. Sellegipoolest anti talle kraami. Tüdruk kuulis, kuidas diilerile helistati ja too ütles torusse: "Jah on, võib tulla."

Diana jõudis süstida, kui kohale ilmusid Kekelidze ja Lissin. Ta viidi auto peale, kus Kekelidze sõimas teda võlgade tasumise eest ja kehtestas selle eest... 50 000 krooni suuruse rahatrahvi.

Jelena ei saanud esimesed kaks päeva üldse millestki aru, sest oli narkopohmellis. Tema lõbumajja toomisel teatas Kekelidze: "Las töötab, ta on ju prügimäelt, kuhu tal minna."

Ka Olga tarvitas uimasteid ning elas sageli juhututtavate juures. Ülekuulamisel väitis Kekelidze, et ta aitas tüdrukut, makstes kinni Olga narkovõlad, mille eest oli koguni läbi pekstud tema ema. Olga omakorda pidi mehele raha tagasi teenima.

Las kepib veel, pean advokaadile maksma!

Uimastid saidki sellele orjapidamisele saatuslikuks. 30. juulil 2001 puistavad politseinikud Randla tänava ühiselamut, pidades seda tavaliselt narkourkaks. Nad satuvad aga lõbumajja Leona, kus viibivad parajasti autojuht ja kaks naist. Politseinikud leiavad süstlaid ja kaks kilekotikest valge pulbriga. Samuti vihiku kirjaga "Soveršenno sekretno" (täiesti salajane), mis sisaldab arvepidamist ja telefoninumbreid.

Olga tunnistab üles, et on alaealine, lõbutüdruk ning teda on sellele tööle sunnitud jõuga. Kekelidze võetakse vahi alla.

Kuid D˛akonda on veel alles. Järgmisel päeval ilmub Lissin Mitjajeva juurde, kasseerib 1500 krooni ja käsib äri jätkata. "Tead, mul on vaja raha advokaadi jaoks, las Jelena töötab veel. Peida ta teise firmasse ja las annab mulle tasakesi ära."

Haigru tänava pordumaja lõpetab töö alles augustis. Siis satuvad vangimajja ka Lissin ja Džakonda dispetšer Marina Zadunaiskaja.

Dispetšer on vähetähtis tegelane ja istub trellide taga ainult kaks päeva. Lissin kaks kuud. Kekelidzega läheb kauem. Ta veedab kongis ligi viis kuud, kuid uue aasta tähistamiseks on temagi väljas.

Kurikaelu säästab karistusreform

Esialgu Kekelidze eitab kõike. Ta palkab kalli advokaadi Andres Gorkini. Lissinit kaitseb Jelena Benevolenskaja.

Ja mehed muudavad meelt. Nad võtavad süü omaks, sõlmivad tänavu juunis prokurör Natalia Duškinaga lihtmenetluse kokkuleppe. Kekelidze saab kolm aastat, Lissin kaks ja pool, teised veel vähem. Keegi neist ei lähe vangi, sest karistused on tingimisi.

Kurjategijaid säästis karistusreform. Kuritegude ajal kehtis kriminaalkoodeks, mille järgi alaealise isiku prostitutsioonile sundimise eest karistati kolme kuni seitsme aasta pikkuse türmipistmisega.

Kohtumõistmise ajaks kehtib juba karistusseadustik, mis näeb sama asja eest ette ainult rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistuse. Ja õigusemõistmise reegel on, et valitakse kergem karistus. Nii jäävadki Kekelidze ja Lissini karistused kolme aasta piiresse.

Uues karistusseadustikus leidub aga paragrahv, mida eelmine seadus ei tundnud – orjastamine. See tähendab vägivalla või pettuse abil inimese asetamist olukorda, kus ta on sunnitud oma tahte vastaselt kellegi teise kasuks töötama. Selle teo eest on ette nähtud väga karm karistus. Praegu ootaks Kekelidze ja Lissini stiilis elatist teenivaid härraseid kuni 12 aasta pikkune vangistus.

Tüdrukul läks kõige nadimalt

Praegu viibivad mehed vabaduses. Hoopis hullemini läks aga nende viimasel ohvril. Diana on ainuüksi tänavu kaks korda kohtu alla olnud. Jaanuaris karistati teda tingimisi heroiini müümise eest oma kodumaja hoovis Lasnamäel. Septembris pandi ta aga kaheks aastaks vangi, sest ta näppas katseajal ühest poest 11 pudelit šampooni ja teisest kaks kardinat.

Mida sellest kurvast loost järeldada?

Tüdrukutele sai saatuslikuks narkolembus ja kodust jalgalaskmine. Res Publica valitsus on alustanud kibedat võitlust narkomaaniaga, kuid prostitutsioonile vaadatakse endiselt läbi sõrmede. Inimkaubandusest on saanud Eesti Nokia. See esineb siin kõige jõhkramates vormides ja pätid hõõruvad käsi, sest kui nad isegi vahele jäävad, pääsevad nad enamasti tingimisi.

Selle loo tegevus toimus mitte kusagil ääremaal, vaid mõne kilomeetri kaugusel Toompea lossist ja Stenbocki majast.

Kekelidze ja Lissini bande karistused

süüalune	tegevusala	vangistus	katseaeg
Viktor Kekelidze	orjapidamine,vägivald	3a	2a
Ruslan Lissin	orjapidamine,vägivald	2a 6k	2a
Irina Krõss	Leona maadam	2a	2a
Inna Mitjajeva	Džakonda maadam	2a	2a
Marina Zadunaiskaja	Džakonda dispetšer	1a	1a 6k
Sergei Krõss	autojuht	1a	1a 6k
Roman Šaibel	autojuht	1a	1a 6k
Ants Järvine	autojuht	1a	1a 6k
Dmitri Baškirov	autojuht	1a	1a 6k
Igor Vassin	autojuht	1a	1a 6k