Objektiivsemalt mõistetud Lähis-Ida?
Y galeriis avati 16. augustil korraga kaks linnaruumi käsitlevat näitust. P ja T saalis näitab oma fotosid Lähis-Ida linnadest Mart Trummal, A ja E saalis on üleval Urmas Vaino “New York, Barcelona, grafiti ja varakevad”.
Millal te Lähis-Idast saabusite?
Kõik näitusel olevad pildid on tehtud 10-11 päeva jooksul aprillikuus. Sõitsime läbi Liibanoni, Süüria ja Jordaania ja pilte on tehtud enam-vähem igalt poolt. Ma ei julge praegu öelda, kas külastasime seitset või üheksat UNESCO maailmapärandi nimestikku kuuluvat kohta. Lähis-Ida on ka meie tsivilisatsiooni häll. Pooled piiblisündmuste toimumiskohad on seal, samuti on seal kreeka ja rooma mälestusmärke. Kogu see piirkond on läbi põimunud õhtumaise ajaloo algusega.
Kas tunnete arhitektuuri ja linnaruumi pildistamise vastu juba ammu huvi?
Ma ei tegele ainult arhitektuuri pildistamisega. Need pildid, mis praegu näitusel on kujutavad jah pigem arhitektuurimälestisi. Pildistanud olen, võib täpselt öelda, uue aastatuhande algusest. Nii, et suhteliselt lühikest aega. Arhitektuur eraldivõetuna ei olegi eesmärk. Kui püüda eesmärki sõnastada, siis selliste piltide puhul on oluline anda mingisugune pilt või nägemine või vaatenurk maa või piirkonna kohta. Lähis-Ida on meie jaoks üsna tundmatu maailm, mis on üsna tendentslikult esitatud. Mina püüan esitada tasakaalustatumat, minu meelest õiglasemat või objektiivsemat vaadet. Näituse pildid kujutavad linnakeskkonda, on ka araablaste portreid. Paarikümne pildiga ei saa palju vahendada, mulje on pisteline, kuid mingisuguse aimduse see näitus võib-olla annab.
Näitused jäävad avatuks 28. augustini.
