Peaminister Ansipi tundmatu elukool

13 episoodi peaminister Andrus Ansipi kujunemisest kommunistliku partei;nomenklatuurseks töötajaks.

Andrus Ansipi karjäär käivitus sügisel 1974, kui ta astus 17aastaselt Tartu Riiklikku Ülikooli (TRÜ) keemiat õppima. Vanemad tudengid otsisid sobivat kandidaati komsomolikomiteesse ja leidsid: “Ansipile tuleks anda aega ennast näidata.”

Tollal kuulus komsomoli enamik üliõpilasi, see pakkus pea ainsa võimaluse avalikus elus midagi teha. Ansipi esimesed ülesanded olid süütud nagu loterii ja naiste korvpalli välkturniiri korraldamine.

Pärast TRÜ komsomolikomiteesse valimist hakkas Ansip osalema ka tudengitele karistuste määramisel. Riigiarhiivis hoitavate dokumentide järgi võttis ta osa kõigist käesolevas artiklis mainitud koosolekutest.

1977 astus Ansip kolmandal kursusel kommunistlikusse parteisse. Ta oli ainus keemiatudeng, kes sel õppeaastal kommunistiks hakkas. Edasi tegutses Ansip paralleelselt nii keemiku kui parteiaktivistina, tehes lõpliku valiku 1985. aastal. Temast sai EKP Tartu rajoonikomitee instruktor, 1987 organiseerimisosakonna juhataja.

Eelmisel nädalal küsis Ekspress valitsuse kommunikatsioonibüroolt: “Kas Andrus Ansip on osalenud nõukogude ajal toimunud aruteludes inimeste karistamise üle seoses nende ebanõukoguliku poliitilise tegevusega?”

Ansip vastas: “Olen viibinud koosolekutel, kus arutati Jüri Kuke NLKP ridadest väljaarvamist.”
Peaminister rääkis Kuke kohta tõtt.

Kuid riigiarhiivis on hoiul keemiaosakonna parteibüroo protokoll 10. septembrist 1980. See on Ansipi enda poolt käsitsi kirjutatud.

Selle protokolli järgi oli Ansip peamine sõnavõtja ja süüdistaja teemal “Ideoloogilise kasvatustöö küsimusi”. Pärast Ansipi esinemist soovitas parteibüroo TRÜ rektoraadil visata ülikoolist välja tudengi, kes oli rääkinud kooliõpilastele jumalast. 
 
Kuiva seaduse raske rikkumine

Aeg: 5. oktoober 1976

TRÜ komsomolikomitee vaeb õigusteaduskonna üliõpilase Henn Jõksi (tulevane riigikohtunik) personaalküsimust. Jõks oli suvel töötanud Eesti üliõpilaste ehitusmaleva Haapsalu rühma komissarina, mis lõppes suure pahandusega.

“Rühmas rikuti “kuiva seadust”, mille tagajärjel valitses nii rühmas kui tööobjektidel korralagedus. Sel päeval külastas rühma EÜE keskstaabi esindus. H. Jõks heideti malevast välja.”

Komsomolikomitee otsustab: Jõks väärib “kommunistlikule noorele ebaväärika käitumise eest” noomitust koos arvestuskaardile kandmisega.

Vene säärsaabas on puudu

Aeg: 2. november 1976

TRÜ komsomolikomitee arutab ülikooli ajalehes ilmunud artiklit “Lunapark läks, aga hirmutoa jättis”. Selle autorid on üliõpilased Ester Näpping (tulevane Arnold Rüütli pressinõunik Ester Šank) ja Ruve Šank (tulevane põllumajandusministeeriumi asekantsler).

Lugu räägib Tallinnas toimunud näitusest, kus olid väljas Moskva olümpiamängude embleemikavandid. Tulevane abielupaar tsiteerib mõnuga anonüümset sissekannet näituse külalisraamatust: “Kahju, et puudus veel embleem vene säärsaapaga!”

Komsomolikomitee otsustab: “Sellise artikli ilmumine leheveergudele on kahetsusväärne. Juhtida autorite tähelepanu poliitilisele lühinägelikkusele.”

Brežnevi pilt ja Saksa kiiver

14. detsember 1976

Enne jõule tähistab Nõukogud e Liit kompartei peasekretäri Leonid Brežnevi 70 aasta juubelit. Kuid novembris on ülikoolis juhtunud piinlik lugu, mida TRÜ komsomolikomitee peab hindama.

Majandusteaduskonna esimese kursuse üliõpilase Peeter Rehtla seletuskirjast: “Sel õhtul kogunes tuppa nr 214 Toomas Pruuli pulmaseltskond ja tema ning pruudi kursusekaaslasi.”

“Õhtul hiljem tegi keegi ettepaneku kirjutada seinal olevatele plakatitele kõigi külaliste nimed, mis vastu võeti. Ekslikult valiti selleks L. I. Brežnevi plakat.”

“Nimede kirjutamisega ei mõelnud keegi meie hulgast NSVL parteijuhi isiku solvamist ega mõnitamist ja see ei väljenda meie ideelis-poliitilisi tõekspidamisi.”

“Plakat allkirjadega rippus seinal neli päeva, siis tuli ministeeriumi kontroll ja avastas. Plakati kohal rippus sel hetkel sõjaaegne Saksa kiiver.”

“Kiiver ei olnud mitte kogu aeg plakati kohal, vaid kapis, mõnikord laual. Eelmisel õhtul koristasime sektsiooni ja tuba ning siis riputasime kiivri ainsa konksu otsa.”

Majandusteaduskonna komsomolibüroo arvates väärivad neli peo korraldajat valju noomitust koos arvestuskaardile kandmisega.

Komsomolikomitee ei ole neliku nii leebe karistusega nõus: “Arvestades eriti küünilist käitumist, välja heita ÜLKNÜ ridadest.”

Kokku saab Brežnevi pildi sodimise eest peapesu 19 tudengit.

Miilits tõstab Rein Langi rongilt maha

Aeg: 23. mai 1978

TRÜ komsomolikomitee peab andma hinnangu kolmanda kursuse juuraüliõpilase Rein Langi (tulevane justiitsminister) personaalküsimusele.

Nimelt saabus ülikooli kiri Lätist Sigulda miilitsajaoskonnast. Kirjas oli akt ja protokoll, et üliõpilane Lang “sõimas vagunisaatjat ja rongi brigadiri ebatsensuursete väljenditega. Samuti püüdis ta lüüa vagunisaatjat, kui viimane tahtis teda rongist maha tõsta. Raskendav asjaolu joobnud olek. Ta kuulub vastutusele võtmisele huligaansuse eest.”

Enne TRÜ komsomolikomiteed arutas vahejuhtumit õigusteaduskonna komsomolibüroo. Seal küsis koosoleku juhataja Jüri Raidla (tulevane advokaat): “Mida on sul endal öelda toimunu kohta?”

Lang: “Riiast tagasi tulles väljub rong kell 23.27. Jõudsime viimasel minutil jaama ning ma läksin viimasesse vagunisse. Jõudnud oma vagunisse nr 3, sain sõimata vagunisaatjalt.

Süüdistas ta mind ka skandaalitsemises. Püüdsime asja selgitada rongi brigadiri juures, kuid ei õnnestunud asjasse selgust tuua. Siguldas kutsuti välja miilits ja seal tõsteti mind ka maha. Miilits koostas protokolli.”

Õppejõud Endel Laasik soovitab kutsuda kohale kolmanda kursuse üliõpilane Nigul Saar (tulevane advokaat) kui tunnistaja.

 

Lang: “Tunnistajate nimed on akti peal võltsitud, kuna jutuajamist rongi brigadiriga ei kuulnud keegi pealt.”

Kalev Prillop (tulevane politseiprefekt): “Meie grupp eriti purjus küll ei olnud. Kui see lugu Rein Langiga juhtus, siis ma juba magasin. Perroonil me küll laulsime ja karjusime, kuid seal oli ka teisi eestlasi. Pärast aga püüti seda kõike Reinu süüks ajada.”

Laasik: “Vagunisaatjad järelikult süüdistavad alusetult?”

Lang: “Ma tunnen end selles asjas süüdlasena ning valisin vale käitumisvariandi sellel momendil.”

 

Raidla: “Teen ettepaneku avaldada vali noomitus koos arvestuskaardile kandmisega.”
Komsomolikomitee kiidab karistuse heaks.

Suitsetav koolipoiss lendab malevast

Aeg: 23. juuli 1978

Õpilasmaleva Nina rühma külastab Tartu piirkonna komandör Andr us Ansip.
Ta kirjutab rühma päevikusse järgmised read: “Tulin rühmakomandöri palvel koos siseasjade osakonna esindajaga. 22. juulil pruukis malevlane N. alkoholi ning suitsetas. Piirkonna komandöri käskkirjaga nr 5 tänasest kuupäevast heidan N.-i Eesti õpilasmalevast välja. Ansip.”

Jüri Kukk kaotab sideme parteiga

Aeg: 30. november 1978

TRÜ keemiaosakonna parteisekretär Mari-Liis ­Allsalu kaebab koosolekul õppejõud Jüri Kuke (tulevane Vene vangilaagris surnud poliitvang) peale. Kukk ei ole osa võtnud viie kuu jooksul parteirakukese tööst ega maksnud liikmemaksu.

“Üldkoosolek otsustas ühehäälselt lugeda Jüri Kukk väljalangenuks NLKP ridadest kui parteiga tegelikult sidemed kaotanu.”

“Sm J. Kukk personaalküsimuse arutamise juures ei viibinud, ehkki koosoleku toimumise aeg ja koht oli teatavaks tehtud kirjalikult. Protokollija: Ansip.”

Vastulöök jumalasõnale

Aeg: 10. september 1980

Ansip kannab TRÜ keemiaosakonna parteibürool ette, mis juhtus õpilasmaleva Kambja rühma komandöri, keemiaüliõpilase Ants Raametsaga. Töökas ja kohusetundlik viienda kursuse tudeng ei suutnud teismelisi taltsutada.

Ansip: “Rühmas suitsetati, toad olid segamini. Vaatamata korduvatele hoiatustele ei võtnud Raa­mets midagi ette rühmas õpilasreeglitest kinnipidamise kindlustamiseks. Vastupidi – piirkonnastaabi mitteinformeerimisega ta soodustas malevas suitsetamist ning alkoholi tarbimist.”

“4. juuli õhtul tulid rühma eluruumidesse kohalikud noormehed. Raametsal tekkis ühega käsikähmlus. Ilma mõjuvate põhjusteta lahkus Raamets rühmast, jättes alaealised lapsed purjus noormeestega rühma eluruumidesse. Intsidendi tagajärjel lahkusid mitmed malevlased rühmast, neli malevlast heideti malevast välja, kümme malevlast paigutati piirkonna teistesse rühmadesse.”

“Rühmas oli läbi viidud ka sisuliselt usupropagandistlik üritus. Raamets oli kutsunud rühma ateistlikku vestlust pidama kursusekaaslase Tiit ­Kuusemaa (tulevane kirikuõpetaja), metodisti.”

“Kuusemaa pidas rühmas koos kahe usuvenna ja ühe õega maha usku propageeriva vestluse. Raa­mets planeeritud ateistlikel seisukohtadel lõppkokkuvõtet üritusele ei teinud.”

Vahejuhtumit arutanud komsomoli Tartu rajoonikomitee leidis, et tekitatud on “suurt moraal­set kahju”.

Ansip: “Raamets on ära teeninud ränga karistuse. Tundes Raametsa põhjalikumalt, võin öelda, et ülikoolist väljaheitmine Raametsa juures kasvatuslikku efekti ei anna. Minu soov on, et temast ei saaks õpetajat, seda tuleb suunamisel arvesse võtta. Samuti olen ma arvamusel, et Raamets ei sobi ÜLKNÜ ridadesse.”

Urmas Past (tulevane meelelahutusärimees): “Näib, et Raametsa möödalaskmised on tingitud äärmisest võimetusest nii pedagoogiliste kui ka organisatsiooniliste küsimuste lahendamisel.

Tema vääral tegevusel pole kuritegelikke motiive. Raa­metsa tuleb aga kindlasti karistada endale võetud komsomoliülesande täitmatajätmise eest – ja seda komsomoliorganisatsiooni kõige raskema karistusega, ÜLKNÜ ridadest väljaheitmisega.”

Büroo otsustab: “Teha ettepanek TRÜ suunamiskomisjonile mitte suunata A. Raametsa pedagoogilisele tööle.”

“Teha TRÜ rektoraadile ettepanek V kursuse üliõpilase Tii t Kuusemaa eksmatrikuleerimiseks nõukogude üliõpilasele ebaväärika käitumise pärast. Protokollis: Ansip.&rdqu o;
(TRÜ ei arvestanud keemiaosakonna parteibüroo ettepanekuid. Nii Ants Raamets kui Tiit Kuusemaa lõpetasid 1981 ülikooli keemiaõpetaja tunnistusega.)

Mida Ansip ei tea

Aeg: 17. veebruar 1986

EKP Tartu rajoonikomitee parteikoosolekul kurdab Aune Past (tulevane suhtekorraldaja), et instruktorid peaksid osa võtma majandite spetsialistide nõupidamistest: “Majandusküsimusi puudutavat nõuannet on väga raske anda.”

Ansip: “Pasti sõnavõtust jäi kõlama, kuidas saame kasulik olla majanditele. See on seotud parteitöötajate haritusega. Parteitöötaja ülesanne – murda inerts töötamisel ekstensiivarengu meetodil. Kuidas seda konkreetselt teha, seda ei tea ka mina.”

Partei rahakotis haigutab auk

Aeg: 21. mai 1987

EKP Tartu rajoonikomitee büroo kuulab ära organiseerimisosakonna juhataja Ansipi mure seoses partei liikmemaksudega. Näiteks Rahvaste Sõpruse kolhoosis võlgnevad viis kommunisti 47 rubla 57 kopikat.

Büroo otsustab rangelt hoiatada kolhoosi parteisekretäri. Kontroll otsuse täitmise üle pannakse Ansipile.

Algab võitlus joomarlusega

Aeg: 25. juuni 1987

EKP Tartu rajoonikomitee büroo arutab võitlust joomarlusega. Alkohoolsete jookide müük on küll pidevalt vähenenud, kuid samal ajal on kasvanud suhkru ostmine. Eriti on see suurenenud Peipsi ­ääres, mille põhjuste selgitamine on tehtud ülesandeks miilitsale.

Koos prokuratuuriga tuleb senisest efektiivsemalt leida üles puskariajajad. Üks, kes seda kontrol­lima peab, on Ansip.

Preemia bandiitide likvideerijale

Aeg: 25. juuni 1987

Kommunist Ludvig Mandel on esitanud taotluse personaalpensioni saamiseks.

Pärast demobiliseerimist Nõukogude armeest 1945 novembris asus ta elama Võru maakonda oma abikaasa juurde ja oli juhutööline. Mees sai ülesandeid Võru maakonna siseasjade osakonnalt võitluseks banditismiga.

“Ta aitas kaasa mitmete bandiitide kahjutuks tegemisel. Mandel sai haavata.” Pärast tervenemist töötas alates 1946 juulist Tartus kaubanduses laohoidjana, ekspediitorina, kaupluse juhatajana ja haiglas majandusjuhatajana. Viimane töökoht oli Tartu lihakombinaadis ekspediitorina.

EKP Tartu rajoonikomitee büroo palub määrata mehele võitluse eest banditismiga “kohaliku tähtsusega personaalpension”.

Ansip korraldab lihamüüki

Aeg: 22. oktoober 1987

EKP Tartu rajoonikomitee büroo arutab toiduainete puudust poelettidel. “Tarbijaid ei rahulda vorsti­toodete kvaliteet.”

Büroo tunnistab elanikkonna varustamisel liha ja vorstitoodetega tehtava töö mitterahuldavaks, andes pähe Tartu agrotööstuskoondise juhile Mart Avarmaale (tulevane kinnisvaraärimees). Kontroll lihaga varustamise üle tehakse ülesandeks Ansipile.

Kas koerad näksisid inimesi?

Aeg: 10. veebruar 1988

Nädal pärast Tartu rahu aastapäeval toimunud kokkupõrkeid miilitsa ja rahva vahel esineb Ansip poliitpäeval Koosa sovhoosis. Keegi kirjutab üles Ansipile esitatud küsimused, ilmselt rahva meelsuse analüüsimiseks:

“Mitu inimest on peale 2. veebruari sündmusi Tartus vahistatud? Mille eest?”

“Kas 2. veebruaril olid Tartus miilitsatel ka kumminuiad ja pisargaasiballoonid?”

“Kas miilits kasutas 2. veebruaril koeri inimeste laialiajamiseks?”

Ansipi vastuseid riigiarhiivis ei ole.