Punkentsefaliit “Haigused farmis”
Muidugi on tore, kui inimesed viitsivad bändi teha. Aga pean tunnistama, et Saaremaa ansambli Punkentsefaliit plaati “Haigused farmis” kuulamata poleks ma just väga paljust ilma jäänud.
See punk on kuidagi liiga loid ja tavaline. Energiasärakat ja ekspressiivsust on vähevõitu. Pole sihukest viha ja mässumeelsust nagu Psychoterroril, teravust nagu J.M.K.E-l või tumedat romantilisust nagu Vennaskonnal. Punkentsefaliit üritab küll olla kriitiline inimliku nõmeduse suhtes, kuid jah, ilma erilise innuta.
Muusikalises mõttes võib Punkentsefaliidi keerukamate lugude juurest vedada paralleele Kosmikuteni, lihtsamate palade puhul tuleb natuke meelde The Tuberkuloited. The Tuberkuloitedi mees Alar Aigro on selle plaadi heli paika keeranud.
Tekstilises mõttes panid mind positiivselt üllatuma värsiread: “Kolmas päev siis lõpuks ma kohtasin sind ennast / Sa olid tugitoolis ja kudusid seal kinnast.” Kuid kohtab ka puhast mõttetust.
Plaadi kujundus on hea. Bändimehed poseerivad heinapallide taustal, kaanefotol sööb lehm rohtu. Oleks oodanud kontseptuaalset maaelupunki, aga tulemus jäi paraku mitte eriti veenvalt eklektiliseks. 4
