23.08.2007, 00:00
SMS-laenu võtjale võib pank öelda ei!
Pangad mõtlevad kaks korda, enne kui annavad laenu SMS-laenukontorite kliendile.
Hansapanga eluasemelaenude arendusspetsialist Maarja
Kaljulaid ütleb, et SMS-laenu võtnud inimene ei
jää küll automaatselt panga ukse taha, ent tema
laenutaotlust vaadatakse terasemalt ja kaalutakse laenuotsust
põhjalikumalt. “Järeldusi me pelgalt fakti põhjal, et
ta on SMS-laenu võtnud, ei tee. Aga tema laenuvõime
räägitakse temaga individuaalselt läbi. Küsime, miks
ta on SMS-laenu võtnud, arvestades, et tegemist on
kõrgema intressiga tootega,” selgitab Kaljulaid.
Palju kõrge intressiga laenukohustusi võivad rikkuda kava pangast eluasemelaenu saada.
SEB Eesti Ühispanga pilk SMS-laenu võtnutele on sama terane. Panga eralaenude arendusjuht Triin Messimas ütleb, et laenuotsuse tegemisel on suur vahe, kas klient on SMS-laenu võtnud mõne korra või on see kujunenud talle harjumuseks.
“Siin pole midagi taunitavat, kui korra-paar on tekkinud vajadus sellise kiire laenu järele ja see hiljem ka palgast tagasi makstakse. Paraku on inimesi, kellele SMS-laen on saanud sõltuvuseks.
Nad on võtnud laenu kõigist SMS-laenukontoritest, kusjuures vana laen makstakse tagasi uue laenu arvelt,” räägib Messimas. Panka pöörduvad sellised nõiaringis kliendid tema sõnul siis, kui neil on SMS-laenukontorite ring täis. “Sellised inimesed pole laenuvõimelised. Aga paraku on neid aina rohkem,” tunnistab Messimas. Pank võtab eraldi nõustamiseks ette need maksejõulised kliendid, kelle kuu netosissetulek ületab 20 000 krooni, kuid kes võtavad pidevalt SMS-laenu. “Püüame nende harjumusi muuta,” ütleb Messimas.
Kaljulaidi ja Messimase jutust jääb mulje, et kommertspankade jaoks (välja arvatud BIG) on SMS-laenude kiire levik Eestis nagu katk, millega ei taheta end imagoloogilistel põhjustel siduda.
Palju kõrge intressiga laenukohustusi võivad rikkuda kava pangast eluasemelaenu saada.
SEB Eesti Ühispanga pilk SMS-laenu võtnutele on sama terane. Panga eralaenude arendusjuht Triin Messimas ütleb, et laenuotsuse tegemisel on suur vahe, kas klient on SMS-laenu võtnud mõne korra või on see kujunenud talle harjumuseks.
“Siin pole midagi taunitavat, kui korra-paar on tekkinud vajadus sellise kiire laenu järele ja see hiljem ka palgast tagasi makstakse. Paraku on inimesi, kellele SMS-laen on saanud sõltuvuseks.
Nad on võtnud laenu kõigist SMS-laenukontoritest, kusjuures vana laen makstakse tagasi uue laenu arvelt,” räägib Messimas. Panka pöörduvad sellised nõiaringis kliendid tema sõnul siis, kui neil on SMS-laenukontorite ring täis. “Sellised inimesed pole laenuvõimelised. Aga paraku on neid aina rohkem,” tunnistab Messimas. Pank võtab eraldi nõustamiseks ette need maksejõulised kliendid, kelle kuu netosissetulek ületab 20 000 krooni, kuid kes võtavad pidevalt SMS-laenu. “Püüame nende harjumusi muuta,” ütleb Messimas.
Kaljulaidi ja Messimase jutust jääb mulje, et kommertspankade jaoks (välja arvatud BIG) on SMS-laenude kiire levik Eestis nagu katk, millega ei taheta end imagoloogilistel põhjustel siduda.
Eestlased viivad SMS-laenud Lätti
- Eesti edukaima SMS-laenukontori OÜ SMS Laen asutajad Aimar Jürimäe (pildil paremal) ja Toomas Allikas laiendavad tegevust Lätti – turule, kus see laenuliik on veel võrdlemisi vähetuntud.
- Jürimäe ja Allikas lõid Läti turu jaoks ettevõtte OÜ GSM Loan Latvia. Ekspressi andmetel on kaasatud Rain Tamme ja Ko investeerimispanga Gild fond, mis on investeerinud ka Soome väikelaenuturule.
- Jürimäe ütles Ekspressile, et tegevust on Lätis kavas alustada veel tänavu kaubamärgi all, mis kõlab läti keeles “SMS Laen”. Läti turul on potentsiaalne klientuur tema sõnul mitu korda suurem kui Eestis. Et sedasorti laen on seal tundmatu, võib oodata samalaadset kiiret kasvu kui Eestis, kus aastaga on väljastatud poole miljardi jagu laene. Jürimäele teadaolevalt on praegu Lätis ainus SMS-laenu pakkuja Soome firma Ferratum.
- Leedu turule SMS-laenufirmad kergesti ei pääse, sest seal on seadustest tulenevalt raske võlglastelt raha tagasi saada.