Kõigile nendele koolis hädas olnud inimestele leidub luureasutuses suurepärane rakendus. Neid nimetatakse "teistmoodi närvisüsteemiga" ehk neurodiversiteediga töötajateks.

Üks eriskummaline Inglise luure infootsija ei suuda teksti lugeda, ent taipab situatsioone ja inimsuhteid käitumisloogika alusel. Andmetöötleja, keda Times nimetab Al`iks, ütleb, et lugemine hoopis takistab tema tunnetusprotsessi. Kuid kuuldes (pealt kuuldes), kuidas inimesed oma probleeme arutavad, saab ta ülitäpset infot. Düsleksia vaevab kümmet protsenti elanikkonnast.
"Me oleme autistid, düslektikud, düspraktikud," kommenteerib GCHQ luuretöötaja samast grupist. "Paljudel meil ei ole palju suhteid teiste inimestega. Ometi moodustame ebaproportsionaalselt suure osa selle luureorganisatsiooni töötajatest. Üks töötaja suudab näiteks meelde jätta 1500 sõna minutis. Ta põeb Aspergeri sündroomi. Varem oli tema erialaks laseriga juhitavate pommide täpsuse parandamine Briti lennuväe tarbeks. "
Luuraja Amy aga näeb ebatavalisusi tekstides, sealhulgas tähevigu. Numbrid viskavad tal aga üle. Amy ütles, et nägi oma halba suhet numbritega sellest, et parkis luuremaja ümbruses oma auto korduvalt parkimiskohale number 381, kuigi tema õige parkimiskoht oli 318. Düspraksia ei sega tal teksti eri keeltes väga kiiresti mõista ja töödelda. Sellest on abi rahvusvaheliste terroristide püüdmisel.
Kui Timesi korrespondent erakorraliselt luure peastaapi sisse lubati, rippusid ustel A4 lehekesed kirjaga "Tähelepanu, majas on ajakirjanik. Piirduge ametlike jututeemadega." Peale ametlike jututeemade on GCHQ-s olemas veel salajased ja täiesti salajased vestluse tasemed.