Ulla* (nimi muudetud) oli 18aastasene, kui ta esoteerikahuviliste laagris Igor Mangiga kohtus. Ta soovis tellida Mangilt sünnikaardi. Mang vastas, et tal palju tööd ning seetõttu kiire: andku tüdruk oma telefoninumber ja sünnikuupäev, ta helistab sobival ajal.

Kõne tuli juba samal õhtul. Kohtumine lepiti kokku järgmiseks päevaks Mangi kodus Kadriorus. „Mu sünnikaart olevat väga huvitav, ta tahtis minuga seetõttu juba kiiremini kohtuda.”

Mang selgitas, et tolleks päevaks kirja pandud tekst oli vaid ettevalmistus järgmiseks päevaks. Ta märkis, et Ullal on isaga väga halvad suhted ja et tema praegune suhe katkeb kindlasti. „Olen endiselt koos sama mehega ja abiellume järgmisel suvel,” muigab Ulla remargi korras.

Astroloog ennustas Ullale suurt tulevikku tähetarkustes ning tegi ettepaneku tema õpetajaks hakata. „Tol päeval muud imelikku ei juhtunud.” Mangi abikaasa oli kodus, teises toas.

Järgmisel päeval läks Ulla taas Kadriorgu, kuid seekord ei lasknud Mang teda tuppa, vaid tegi ettepaneku koera jalutama minna. „Koer oli hea ettekääne,” hindab naine tagantjärele. Koos jalutati pargi tagumisse osasse, kus oli suur, seest õõnes puu.

Mang käskis Ullal puu sisse minna, järgnes talle ning blokeeris nõnda väljapääsu.

„Seal ta siis hakkas minu „tšakraid puhastama”. See viis lõpuks selleni, et ta pani oma käe mulle püksi ja katsus mind korralikult läbi. Ma olin tardunud ja täiesti vait. Kui ta mind lõpuks puu seest välja lasi, vabandasin, et pean koju minema ja ruttasin minema.”

See oli 2012. aastal.

Igor Mang

Triinu lugu

Triin* (nimi muudetud) ei mäleta täpselt, kas ta oli kaheksa, kümne või 12aastane, kui nad perega Põhja-Eestist Lõuna-Eestisse sõitsid. Ilmselt suunduti mõnele astroloogiateemalisele üritusele (Triinu pere oli huvitatud vaimsetest teemadest, näiteks horoskoopidest). Autos istus ees Triinu ema ja autojuht, tagapingil Triin ja Igor Mang.

„Ta oli juba toona (1980ndatel) tuntud astroloog.”

Ühel hetkel hakkas Mang tüdruku jalgu katsuma. Seejärel pani Mang üle Triinu jalgade autos olnud teki. Katsumine jätkus. „Kogu see reis (mitu tundi – toim) oli tema jaoks ... ma ei teagi, kuidas seda nimetada. Seksuaalne erutus? Ja minu jaoks segadus. Ma ei olnud kindel, mis toimub ja mida ma peaks tegema.”

Ennekõike katsus Mang Triinu reie sisekülgi ja liikus mööda aluspükste ääri. Kas ta ka tüdruku intiimpiirkonda katsus, Triin ei mäleta. Palja käega kindlasti mitte, võimalik, et läbi pükste. Mang ei selgitanud midagi (toona ta tšakratest ja energiatest ei rääkinud üldse) ja Triin ei osanud midagi küsida.

„Laps, kellele on taoline käitumine ebaeakohane – mida ma üldse oskasin selle kohta küsida?”

Hirm, vastikus, kurbus.

„Teadsin, et ta on lugupeetud inimene ja minu kasvatus oli: lugupeetud inimesed on viisakad ja heatahtlikud.”

Kuula podcast'ist Triinu lugu täiest pikkuses:

Ulla rääkis juhtunust oma poiss-sõbrale, kuid koos ei osatud sellele reageerida. Ta hoiatas Mangi eest ka sõbrannasid, kes sarnaselt sünnikaardi tegemisest huvitusid.

Ta ütleb, et ei mõelnud politseisse minemisele, kuna intsidendi ajal ei palunud ta Mangil kordagi lõpetada ning oli toona täisealine – olnuks juhtunul kriminaalkuriteo kaalu? „Ma ei süüdistanud ka kunagi ennast. /---/ Aga moraalses mõttes teame ilmselt kõik, kui vale see oli.” „Minu noore aju jaoks oli seda natuke liiga palju, et toime tulla. Hiljem püüdsin seda lihtsalt unustada.”

Järgnevatel aastatel oli Ullal raske seksist või seksuaalsetest asjadest isegi mõelda. Neli aastat pärast juhtunut otsustas ta kogemusele teise nurga alt läheneda: „Ma ei tahtnud end enam ohvrina tunda, vaid võtsin seda kui tugevust, olin selle üle elanud. Paljud naised elavad veel hullema üle.”

Seetõttu oli tal hea meel, kui veel paar aastat hiljem „Pealtnägijas” ilmunud eksperimenti nägi, sest nüüd sai avalikuks info, mida ta aastaid tagasi jagada ei suutnud. „Pärast seda lugu rääkisin ka emale juhtunust, oli hea see oma südamelt ära saada.”

Ulla sõnum

„Ma tean, mis tunne see on, kui sinu kehasse tungib sisse keegi, keda sa sinna poleks eales sisse lasknud. Ma tean, kui rõve ja vastik see on ja samas tean ka seda, et see võib teha sind tugevamaks ning sind kasvatada. Mõnikord ei saa me valida kogemusi, mis meiega elus juhtuvad, aga saame nende läbi areneda.

Vihkamisel ei ole mõtet, see ei anna sulle midagi, see ei aita sul oma eluga edasi liikuda.

Kõigile neile naistele ütlen: võtke oma lugu, olge toeks iseendale ja kõikidele teistele naistele, olge tugevad ja õpetage oma tütred ka tugevaks; ja oma poisid heasoovlikeks ja empaatilisteks.

Andestage ja liikuge oma eluga edasi. Andke maailmale edasi tugevust ja andestust, mitte viha ja pahatahtlikkust.”

"Naised, seiske enda eest"

Tema arvates peaks täiskasvanud naised ka palju tugevamini enda eest seisma, sest ühiskonnas on alati mehi, kes naisi ära kasutada tahavad (ja ka vastupidi). „Kindlasti ei aita see, kui kõiki mehi sigadeks peetakse. Suurem osa minu kaitsjatest pärast seda intsidenti olid mehed.” Ta rõhutab siiski, et pedofiiliasse tuleb suhtuda üheselt hukkamõistvalt.

Ta usub, et igas loos on palju varjundeid, isegi kui on teada see, kes üle piiri astus. Ning just diskussiooni selle üle, kuidas reageerida erinevatele ahistamisjuhtumitele, oleks võinud Ulla arvates Eestis rohkem olla. #metoo kampaanias tundus Ullale, et kohati sooviti tähelepanu justkui trendi pärast, mistõttu kadusid tõeliselt tähelepanu väärivad lood ja naised infomürasse.

Siiski peaks Ulla sõnul naised sagedamini juhtunust rääkima, ka politseisse pöörduma, kui on tegu väärteoga. Praegu veel kardavad naised politseisse minekuga meest solvata ja veelgi suurema vägivalla ohvriks sattuda, märgib ta.

Mangile andestanud

Ulla on Mangile andestanud. „Kindlasti ei peaks mehi ühiskonnast tõrjuma. Nad vajavad abi ja selgitust, et nad käitusid valesti. Siis väärivad nad uut võimalust, elamisväärset elu. Sama Mangiga.”

Astroloogi suurim karistus oli Ulla silmis see, et nõnda suur hulk naisi avalikult juhtunust rääkis. „Et avalikkus tema tegudest teadlikuks sai, oli piisav ja vääriline karistus. Kõige tähtsam on edasised lood ära hoida.” Mangi vastu esitas avalduse vaid üks naine ning selle kaasuse pealt mõisteti „tähetargalt” väärteo korras välja 96 eurot. „Suuremaks seaduse poolt karistuseks ju puudusid piisavad tõendid – see on vaikimise hind,” lausub Ulla.

Mang ei kommenteeri endiselt

Ekspress soovis ühendust võtta Igor Mangiga. Koduselt telefonilt vahendas Mangi elukaaslane, et mees ei soovi endiselt ajakirjandusega suhelda.

Politsei: tulge rääkige ka siis, kui kahtlete teo raskuses

Väärteoprotokoll

Sellenädalases Ekspressis võtsime kokku #metoo kampaania mõju Eestis. Selgub, et politseisse pöördujaid on aina rohkem, seda ilmselt ka põhjusel, et varem pole olnud selget seksuaalse ahistamise paragrahvi.

Põhja prefektuuri juhtivuurija Ege Ülend sõnas, et uus paragrahv on ilmselt andnud ohvritele ka julgust politsei poole pööruda. „Oma osa pöördumiste kasvule on kahtlemata andnud ka üleilmne #metoo algatus ning üldine teadlikkuse kasv selle kohta, mis on seksuaalne ahistamine.”

Politseisse on jõustunud 15 väärteolahendit. Neist kümme on lõppenud rahatrahviga, viite ahistajat on karistatud arestiga.

„Kui keegi tunneb, et tema suhtes on toime pandud tegu, mis on vale, on igaühe õigus politsei poole avaldusega või nõu küsimisega pöörduda. Seda, millise koosseisuga täpselt tegu võiks olla või kas tegu on tsiviilasjaga, mille puhul tuleb pöörduda kohtusse, saame juba juhtunuga tutvudes avaldajale selgitada,” ütleb Ülend.

Enne igat otsust kogub politsei võimalikult palju tõendeid. „On ilmne, et politseil või kohtul on väga raske teist inimest karistada, kui ainsaks tõendiks on ühe inimese ütlused, ning nii see peabki õigusriigis olema. See aga ei tähenda sugugi, et juhul, kui ahistamist keegi teine vahetult pealt ei näinud, ei ole ahistaja vastutusele võtmine võimalik. Loomulikult on see raskem, kui näiteks see, kui ahistaja teeb seda teiste silme all ja avalikult, aga see pole sugugi võimatu.”