10. oktoobril 1939 raksatasid Tartus Tööstuse tänava maja teisel korrusel kuus lasku. Oma töötoas mõrvati Jaan Tõnissoni poeg Ilmar, isa poliitiline mantlipärija, lootustandev noor teadlane. 28aastase noormehe oli tapnud tema naine Amanda (Ama) Tõnisson.

"Ma lasksin Ilmari maha, lasksin kuus pauku ja nüüd lähen ja annan end politsei kätte!" ütles Ama oma seitsmeaastase poja Tõnise kasvatajale - rahulikult, hüsteeritsemata. Oli kell veerand seitse õhtul.

Kohale saabunud Tartu kriminaalpolitsei uurijad leidsid töötoa ukse eest Ilmar Tõnissoni selili lebava surnukeha. Ama oli oma meest püstolist tulistanud mõne sammu kauguselt. Üks kolmest tabanud lasust tappiski Ilmari. Verega määritud mõrvarelva viskas Ama vannituppa vanni alla.

Ahastava isa Jaan Tõnissoni emotsionaalses tunnistuses uurijale tappis naine tema poja ettekavatsetult ja külmavereliselt. "Ja kui kõik 5 või 6 kuuli olid välja lastud, ilma et Ilmar Tõnisson oleks langenud, vaid ukse tagumisele piidale toetudes veel püsti seisis, hüppas mõrtsukas ust lahti kiskudes toast välja, tõmbas ukse kiiresti enese järele kinni ja lukustas ukse, et tema ohver mitte välja ei pääseks."

Jaan Tõnissoni versioonis oli oma tera tõtt. Uks oli tõepoolest lukus.

Jaga
Kommentaarid