EKSPRESSI PODCAST | Sulev Vedler: Danske 200 musta miljardi euro jutt on müüt!
200 miljardit eurot musta raha Danske Eesti harus? „See ei ole nii!” ütleb Vedler.
Kas oli siis rohkem?
„Ei, tunduvalt vähem.”
Et asja selgitada, võrdleb Vedler rahapesu liiklusega. Näiteks on olemas räiged kuriteod, juhtumid, kus keegi sõidab kellelegi otsa või istub purjuspäi rooli. „Kõik saavad aru, et see on keelatud, kriminaalne tegevus. Nagu rahapesu.”
Sageli aga ületavad inimesed kiirust – see on üldlevinud. Seda võib võrrelda nn 200-miljardi-asjaga. Pankadele on ette nähtud reeglid, mida nad peavad alati täitma, aga aeg-ajalt pigistatakse silm mõnes kohas kinni. Umbes samamoodi, kui keegi sõidab 3-4 km/h üle lubatud piiri. Väiketest rikkumistest tuleb kokku väga suur summa. See üldsumma pole siiski alati rahapesu või kriminaalne tegevus, sest kõik raha polegi olnud „must”. Küll aga võidaks karistada selliseid väiksemaid asju väärteona. Danskega selline mitmekihiline lugu ongi.
Mis paneb pangas töötajaid mustale rajale astuma? Teatav omakasu ja võlu, pakub Vedler.
Üks üsna kõrgel kohal töötanud pangatöötaja kirjeldas, kuidas asjad välja nägid. Näiteks läks kliendihaldur Moskvasse. Teda võeti seal uhkelt vastu: limusiin sõitis lennujaama, ta viidi toredasse hoonesse. Viisakad inimesed, uhke mööbel.
„Said kohe aru, et teenindad jõukat inimest. Täitsid vajalikud paberid ära ja siis tuli üks jutt: me teeme küll sellist suurt äri, aga meil on ka üks väikene asi, et äkki saaks nii-ja-nii teha. Need „nii-ja-nii” olid asjad, mis käisid seaduse serval või läksid sellest natuke ka üle.
Kliendihaldur, kes oli kogu olukorrast pimestatud, mõtles, et hea küll, see on ju selline väike asi. Võib-olla võib „nii-ja-nii” teha.
Järgmine kord, kui ta sinna sattus – näiteks kliendi tuttava ning tuttava tuttava juurde –, viidati, et sõber ju sai „nii” teha. Mis oleks, kui äkki mina ka saaks? Nii need asjad levima hakkasid. Pankades polnud käsku: rikkuge seadust! Aga mingil hetkel hakkas selline mentaliteet levima.
Teistpidi, neil inimestel on ka selgitus, miks nad seda tegid: aga meid survestati! Meile öeldi, et tehke nii!
On veel üks asi: varem olid seadused tunduvalt leebemad, kui praegu. Seadused on läinud aina karmimaks. Kui inimesed on harjunud, et varem võis „nii” teha, siis nad loodavad, et seda võib ka tulevikus.
