Stiiliharjutusi Oskar Lutsu ainetel. Lible, miks sa jood?

Lõppeva eesti keele aasta järel on rõõm tõdeda, et eesti keel elab ja areneb nii hoogsalt, et kohati ei saa arugi, millest jutt täpselt käib.

Oskar Luts

Lible tahtis parajasti paberossi põlema panna, kui Arno järsku tema poole pööras ja küsis:

„Mispärast sa jood, Lible?“

„Kuidas, mida sa ütlesid?“ küsis teine omakorda tikutoosi pahemas ja tikku paremas käes hoides.

„Mispärast sa jood? Viin on ju hirmus viha. Kas ta sinule tõesti hea on?“

„Ah viin – mis ta tühi hea on, aga noh...“

„Mispärast sa siis jood?“

„On juba külge harjunud, ei saa enam maha jätta; kohe peab vahel võtma...“

„Kas ta siis ka viha on või on magus?“

„Kas ta magus... Eks ta minule ole kah niisama viha nagu kõigile, ja kui teaks, et ta purju ei teeks, siis küll tilkagi vist alla ei saaks.“

Bürokraatia vaimus

Lible oli alustamas protsessi, mille eesmärk oli viia filtrita tubakatoote temperatuur väliste mõjurite abil põlemisfaasi, kui Arno ta kui retsipiendi oma kommunikatsioonivälja lülitas.

„Miks sa kuritarvitad alkoholi, Lible?“

„Täpsusta sisendit!“ reageeris teine, hoides oma valduses puidutoorme tööstusliku väärindusprotsessi raames toodetud taristu põhikomponente.