Mina kuulsin ka sellest alles täna, õigupoolest lugesin perearstide listist. Et meil on sama info.

Kas oskate täpsemalt selgitada, mis olid väljaheitmise põhjused?

Mina, Madis Veskimägi, olen avaldanud mõningaid mõtteid selle kohta, mis mind väga häirib meditsiinikorralduses, täpsemalt perearstiabis ja selles korralduses sadade äriühingute vahendusel. See ei ole alati just see, mida ootab patsent ja maksumaksja. Tulemuseks on, et võib juhtuda, et vastuvõttudele pääsemise järjekorrad ulatuvad nädalatesse. Võib juhtuda, et eakas mitme haigusega inimene ei saa endale uut perearsti valida, kuna teostatakse väga hoolas sondeerimine ja sageli inimene jääb nimistust välja. Neid teateid pole olnud mitte üksikuid, vaid 50-60, mis minu kõrvu on jõudnud. Ja see, et perearsti rahastus teinekord imbub sinna, millest pole kasu niivõrd patsiendil, küll aga perearstil kui ettevõtjal. Loomulikult ei pea need mõtted kõigile meeldima. Ja see oligi nagu otsus, et mina kahjustan perearstide mainet ja räägin asjadest, mis ei ole õiged. Kuid olen veendunud Orwelli mõttes, et kui vabadus üldse midagi tähendab, siis tähendab see õigust ja võimalust ütelda asju, mis ei pruugi kõigile meeldida. Ja seda ma olen teinud. Kui näen, et kannatab patsient, siis minu vaieldamatu sümpaatia kaldub patsiendile. See on maksumaksjale mõtlemise koht, kas see, et avaliku raha kasutamine käib läbi 500-1000 äriühingu, teenib avalikku huvi kõige paremini. Ma leian, et see ei ole niimoodi.

Perearstide seltsi listi saadetud kirjas väidetakse, et 12. detsembril toimunud kohtumisel seltsi juhatuse esinaise Le Vallikivi ja juhatuse liikmete dr Karmen Jolleri ja dr Triin Perksoniga süüdistasite ja ähvardasite neid. Mis täpsemalt toimus?

Ma ei ole kedagi süüdistanud ega ähvardanud. Ma esitasin neile fakte, milline on perearsti autopark, millised on võetavad dividendid. See, et omanikust perearst saab aastas 50-80 tuhat eurot dividende, samal ajal teeb tööd arst hinnaga 9 eurot tunnis. See ei ole õige. Sellega kannatab patsient, sellega kannatab ka näiteks palka saav perearst. Ja siis tekis meil küsimus, et ma pean tõestama oma mõtteid. Mina nüüd ei pea midagi tõestama. Olen kuulnud mõtteavaldust, et kas ei peaks hoopis riigikontroll hindama, kuhu täpsemalt kaob maksumaksja raha. Kas see on mõistlik. Ma ei ole kedagi ähvardanud. Rääkisin täpselt sama rahulikult ja argumenteeritult nagu praegu.

Kas seltsist väljaheitmine mõjutab kuidagi ka teie edaspidist igapäevatööd?

Absoluutselt mitte. Patsiendid käivad, piirkond on väga suur. Kui teate Pärnumaad, kus asub Tõstamaa, Audru, Varbla, Lihula ja Virtsu, siis selles piirkonnas ma töötan ja igapäevane patsientide külastuste arv on kogu meie asutustele - meil on mitu tegevuskohta - 50-60 kanti. Seda see küll ei saa mõjutada.

Seltsis olemisega käib küll kaasas info, mis kuskil toimub, kuidas lahendada üht või teist olukorda. Loomulikult võib juhtuda, et seda infot jääb natukene vähemaks, kuid see on ikkagi asendatav, sest ma kohtun kolleegidega edasi ja saan ikka asju arutada.

Loomulikult ma olen võib-olla vabandanud mõnede mõtete eest. Te ehk olete lugenud ajalehes Pealinn ilmunud artiklit, mis ilmus 4. novembril ja siis teie Madis Jürgeni artiklit. Need on minu isiklikud mõtted. Ja mitte ainult. Oma tegevusega ma proovin tõestada, et rahastamine on selline, et perearst võib ehitada endale ruumid, võib maksta arstile palka 4000 eurot, mis on umbes kaks korda kõrgem kui tavaliselt haiglates või kiirabil. Maksta õdedele kuue euro asemel 15 eurot tunnis. See on kõik võimalik. Aga kui see sama raha kaob ära nii, et maksumaksjal ja patsiendil pole sellest mingit tolku, siis see on koht, kus ma ei saa vaikida ja tahan juhtida tähelepanu.

Ma ei ole ühtegi kolleegi halvustanud või neile inetusi öelnud. Need on mõtted, mis kuuluvad ainult minule, aga tegelikult mõtlevad niimoodi sajad teised arstid ka. Ja see, kui perearstide seltsi juhatus ehk kuus inimest toetab väga senist rahastust ja ärimudelit, üksikpraksiseid, jaa äriühinguid, siis pikas perspektiivis see pole kestlik.