Kodanik soovis kohtult Mart Helmele psühhiaatrilise ekspertiisi tegemist

Läinud suvel, veidi enne jaanipäeva kaebas keegi kodanik U. K. Tallinna Halduskohtule üsna värskelt ametisse astunud siseminister Mart Helme peale.

U. K. palus kohtul tuvastada Helme poolt aprillis Riigikogus antud valitsusliikme ametivande rikkumine ja tühistada ministri volitused. Kutsuda ta valitsusest tagasi ja teavitada sellest presidenti. Samuti taotles kodanik ministrile kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemist. „Minister, kes ametivannet rikub, rikub ka kaebaja õigust ja õiguspärast ootust, et valitsusliige toimetaks põhiseadusliku korra raames,“ leidis U. K.

Ametivande rikkumise alustena tõi kaebaja välja Helme kurikuulsa käemärgi pärast ametivande andmist, Helme poolt valitsuse 2. mai pressikonverentsil avaldatud kahtlused põhiseadusliku korra kehtimisest ja kriminaalasja tunnistajate ähvardamise. Samuti 5. mai Tre-raadio raadiosaate „Räägime asjast“, naissoo halvustamise Helme poolt valitsuse 9. mai pressikonverentsil ja siseministeeriumis toimunud 14. mai nõupidamise, kus Helme avaldas, et kõik Eesti erakonnad, välja arvatud EKRE, on seotud rahapesuskandaaliga.

Kohus, vaadanud U. K. kaebuse läbi, otsustas selle talle tagastada. Kohtunik ­Reelika Lind leidis, et seaduse järgi võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda vaid oma õiguste kaitseks. Kaebaja eesmärk näis aga olevat ministri maha võtmine.

Ministri volitused saavad lõppeda seaduse järgi vaid tema tagasiastumisel, surma korral, peaministri ettepanekul Vabariigi presidendi otsuse alusel, talle Riigikogu poolt umbusalduse avaldamise korral, süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel või valitsuse tagasiastumisel. Halduskohtul ei ole õigust ministri volitusi lõpetada.

Kohtu hinnangul puudus U. K-l õigus nõuda ka ministrile psühhiaatrilise ekspertiisi tegemist või seda, et ministrikohtadel oleksid vaid talle meeldivad isikud.

Kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot jäi kaebajale tagastamata.