Fotod: ERKI PÄRNAKU / ÕHTULEHT, ANDRAS KRALLA / ÄRIPÄEV

Nädala anekdoot

Helmed omavahel.

Helle-Moonika: „Miks sa lähed alati maja ette tänavale, kui ma hakkan köögis Evita aariat laulma?“

Mart: „Muidu naabrid arvavad, et ma peksan sind, ja kutsuvad politsei.“

„Lõpuks sai tast lahti! Hakka või ise kommunistiks selle rõõmusõnumi peale,“ irvitas Kiir. „Aga mis Arnost sai?“

„Joodikuks hakkas. Kole on vaadatagi. Kogu kunagise ilu on maha joonud, selle asemele on vuntsid kasvatanud,“ nuttis Teele edasi.

„Me keegi ei muutu nooremaks ja vuntsidel pole ka viga. Vaata, Hitleril on ka vuntsid,“ seletas Kiir.

„Issand, sa oled ka nii vanaks ja koledaks jäänud,“ ütles Teele.

„Ega sa pole ka enam fertiilses eas,“ vastas Kiir.

„Kuidas sul siis läheb?“ küsis Teele.

„Kuidas vanainimesel ikka minna saab. Ootan surma, muud midagi,“ vastas Kiir rõõmsalt.

„Oh, Kiir, ära ole selline emo. Kindlasti on siin elus ka midagi head,“ ohkas Teele.

„Vanainimese elus on hea see, kui parasjagu kusagilt miski ei valuta. Tuleb tunnistada, et mul üldiselt ikka valutab,“ vastas Kiir.

„Mul ka. Kas see kõik on siis tõesti nii mõttetu?“

„On jah. Ainult Tootsi Siberisse saatmine valmistab rõõmu,“ vastas Kiir.

„Issand, vaene Joosep. Loodetavasti toidavad nad teda ikka hästi. Aga muidu, jah, ega midagi rõõmustavat pole ka minu elus. Vahel noored käivad külas, siis on kuidagi parem olla hetkeks,“ lausus Teele.

„Kuule jah, ma vaatasin ka, et mingid nolgid paarutavad siin Paunvere vahel oma hoburakenditega ringi, üks oleks mind peaaegu alla ajanud. Idarindele tuleks sellised saata,“ pahandas Kiir.

„Oh, Jorh, noortel on ju oma elud. Elavad, armuvad. Näe, siin meie omadel on armukolmnurk. See kõik on väga dramaatiline, aga vahel ka väga naljakas,“ ütles Teele.

„No mis meil sellest, et neil noortel lõbus on. Ega see mu radikuliiti ei ravi. Pinssi pole ka tükk aega tõstetud,“ vastas Kiir.

„Oh, Kiir, sa oled ikka nii mõttetu. Aga ütle parem, kas sina tead, kuidas me selle jama sisse sattusime? Kes selle teksti õige meile kirjutas? Löö või maha, aga üldse pole Oskar Lutsu teksti moodi.“

„Keegi ei tea, kes selle stsenaariumi kokku kirjutas. Karta on, et Valli baarist leiti mingi suvaline joodik, kes kasti õlle eest midagi valmis kirjutas,“ vastas Kiir.

„Valli baar pole veel väga hull. Seal käivad ikkagi haritud inimesed, lihtsalt väike viinaviga on küljes. Peaasi, et nad Levikast stsenaristi ei leidnud,“ vastas Teele.

„Kurat seda teab. Kes see lihtsale inimesele tõde ütleb,“ arvas Kiir.