Keskaeg


Keskaeg on põnev. Mul on vedanud, et töö on ka mu hobi. Keskaegses Tallinnas toimetanud kaupmehed, käsitöölised ja nende naised on saanud nii omasteks, justkui oleks tegu heade peretuttavatega.

Kirikud


Kunstiajaloolase jaoks pakuvad kirikud ammendamatut avastamisrõõmu: ikka ja jälle märkan mõnd maalitud või nikerdatud teost, mille sümboolika tekitab peamurdmist ja mille annetaja kohta sooviks enamat teada saada. Väljakutseks on peaaegu loetamatuks kulunud hauaplaadid põrandais.

Detail Sally von Kügelgeni (1860–1928) maalist „Sophie Menteri portree“, 1907.

Kuld ja hõbe


Ei kollektsioneeri ja kannan harva, ent kuld- ja hõbeesemete ajalugu paelub. Kui kirjutasin raamatut „101 Eesti kullas­sepa­teost“ (2018), oli keeruline lemmikute seast valikut teha. Kas elevandikujuline viinatops või ahv-sigarisüütaja?

Kirjandus


Lapsepõlvest saadik olen kirglik lugeja. Hiljutine elamus oli Kazuo Ishiguro „Kui me olime orvud“. Ishiguro on üks mu lemmikkirjanikest, imetlen ta täpset sõnakasutust ja võimet pealtnäha kiretute lausetega anda edasi tundeplahvatusi. Kummitama jääb, mis on reaalsus ja mis üksnes ettekujutuse vili, mida mäletame või mida arvame end mäletavat.

Kassid


Võluvad, graatsilised ja isepäised olevused. Miski ei peleta stressi paremini kui nende jälgimine; kui nad armulikult soostuvad, siis ka silitamine. Koos heade sõpradega Kadrioru kunstimuuseumist valmistan ette näitust „Alati meie kõrval. Kassid ja koerad 16.–19. sajandi kunstis“, mis avatakse septembris.