Anu Mänd: mul on vedanud, et töö on ka mu hobi

Anu Mänd (51) on ajaloolane ja kunstiajaloolane, kes tegeleb peamiselt keskaja kultuuriga. Ta on avaldanud mitu raamatut, samuti artikleid keskaegse Liivimaa pühakukultusest, sotsiaal­ajaloost ja visuaalkultuurist.

Mänd on Tallinna Ülikooli vanemteadur ja Keskaja Keskuse juhataja. Neljapäeval, 13. veebruaril kell 18 esineb ta Niguliste muuseumis teemal „Neitsi Maarja ja Püha Anna keskaegses Tallinnas: kultus ja kunst“. Loeng toimub Niguliste muuseumis kuni 26. aprillini avatud näituse „Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna“ raames.

Keskaeg

Keskaeg on põnev. Mul on vedanud, et töö on ka mu hobi. Keskaegses Tallinnas toimetanud kaupmehed, käsitöölised ja nende naised on saanud nii omasteks, justkui oleks tegu heade peretuttavatega.

Kirikud

Kunstiajaloolase jaoks pakuvad kirikud ammendamatut avastamisrõõmu: ikka ja jälle märkan mõnd maalitud või nikerdatud teost, mille sümboolika tekitab peamurdmist ja mille annetaja kohta sooviks enamat teada saada. Väljakutseks on peaaegu loetamatuks kulunud hauaplaadid põrandais.

Kuld ja hõbe

Ei kollektsioneeri ja kannan harva, ent kuld- ja hõbeesemete ajalugu paelub. Kui kirjutasin raamatut „101 Eesti kullas­sepa­teost“ (2018), oli keeruline lemmikute seast valikut teha. Kas elevandikujuline viinatops või ahv-sigarisüütaja?

Kirjandus

Lapsepõlvest saadik olen kirglik lugeja. Hiljutine elamus oli Kazuo Ishiguro „Kui me olime orvud“. Ishiguro on üks mu lemmikkirjanikest, imetlen ta täpset sõnakasutust ja võimet pealtnäha kiretute lausetega anda edasi tundeplahvatusi. Kummitama jääb, mis on reaalsus ja mis üksnes ettekujutuse vili, mida mäletame või mida arvame end mäletavat.

Kassid

Võluvad, graatsilised ja isepäised olevused. Miski ei peleta stressi paremini kui nende jälgimine; kui nad armulikult soostuvad, siis ka silitamine. Koos heade sõpradega Kadrioru kunstimuuseumist valmistan ette näitust „Alati meie kõrval. Kassid ja koerad 16.–19. sajandi kunstis“, mis avatakse septembris.