Kui riigimehed veel kirju, mitte säutse vahetasid...

Raamatus "Kremli kirjad. Stalini sõjaaegne kirjavahetus Churchilli ja Rooseveltiga“ avaldatud kolme riigijuhi kirjad ei loo mitte ainult tausta teise maailmasõja murrangulistele sündmustele, vaid iseloomustavad ka tolle ajastu liitlasriikide võtmefiguuride omavahelisi suhteid.

Hea, et kunagi eksisteeris maailm, kus distantsil olevate inimeste vaheline suhtlus toimus valdavalt kirjavahetuse teel. Seda ka kõige kõrgemal, riigijuhtide tasandil. Tänu sellele on meil tänasel päeval hindamatu dokumentide massiiv, mis võimaldab heita pilgu nii mitmegi pöördelise minevikusündmuse tagamaadele, et paremini mõista toimunud arengute allhoovusi. Mis samas paneb kurbusega mõtlema tuleviku ajaloolastele, kes peavad oma süvitsi minevas uurimistöös piirduma Donald Trumpi Twitteri-säutsudega...

Kuigi enamik Stalini läkitustest liitlasriikide juhtidele said ajaloolastele kättesaadavaks juba alates 1999. aastast, on neid allikaid kasutatud varem vaid pisteliselt. Seda enam on see raamat köitev lektüür nii ajaloolastele kui ka laiemalt ajaloohuvilistele. Minevikust pole teist näidet, kus ligikaudu viie aasta jooksul oleksid suurriikide juhid regulaarselt vahetanud informatsiooni, vaielnud ja kooskõlastanud tegutsemist.