Jalgratturi valik Tallinnas - kas vihastada kõnniteel jalakäijaid või sõidutee ääres surma saada

Minu ja enamiku teiste jalgratturite jaoks on Tallinna sõiduteede ääres olevatel jalgrattaradadel sõitmine eluohtlik.

Sõitsin Olümpia hotelli vastas kõnniteel jalgrattaga. Peatusin õigeusukiriku juures, et kitseneval kõnniteel lasta mööda lähenev paar. Rektor abikaasaga. Minuni jõudes hakkas rektor mind noomima: „Jalgrattaga ei tohi kõnniteel sõita!“ Kõnniteel tekkinud seisaku tõttu pidi korra peatuma ka teine kõnniteel patustav jalgrattur Rene Vilbre. Tervitasin Vilbret, naeratasin rektorile ja jätkasin sõitu.

Minu ratta lapsetool oli sel hetkel tühi ja tõesti puudus seaduslik alus rattaga kõnniteel olla. Kogu situatsioon kestis viis sekundit. Ei midagi ohtlikku ega midagi ebameeldivat, sõbralik noomimine. Aga jäin mõttesse, sest mind noomis rektor.

Jalgrattaga ei tohi kõnniteel sõita?! Eelmisel suvel sõideti mõnesaja meetri kaugusel Olümpia hotellist rektori kolleeg Hannes Praks peaaegu surnuks.