Jaan Tätte: „Piisab, kui maakera ennast raputab – plats on puhas, ja kõik algab jälle otsast peale.”

Jutuajamine Jaan Tättega toimus telefoni teel. Armastatud laulumeister istus paadis, nuppudega telefon kõrva ääres, ja sõitis üle mere vastu poja perele, kes Vilsandile külla tuli.

Kuidas Vilsandil elu on, kas rahulikum kui tavaliselt?

Ma näen siin inimesi, kes turismiga tegelevad, need ütlevad, et rahu on tõesti liiga suur. Kui muidu seltskonnad käisid ja paadid vurasid edasi-tagasi, siis nüüd on rahulikum.

Aga jaanipäeval ikka möllu tehti? Vanasti läks sul nelja päevaga 18 rulli vetsupaberit, sest külalisi käis palju.

Jaanipäeval tehti möllu jah, Koit Toome laulis ja pidu oli suur. Ei, mul oma majas on ainult oma pere, pojad oma peredega, nii et vetsupaberiga pole hullu. Praegu sõidan just paadiga poja perele järele ja toon nad saarele.

Mis sa ennustad, mis sellest koroona-asjast tuleb?

Ma olin pikal laevareisil ja kui mai lõpus koju jõudsin, kuulsin tagantjärele, mis kõik toimus. Oli tunne, nagu oleks jõudnud kuskile, kus käis sõda.

Eks me seal laeva peal mõtlesime ka neid asju. Kolm kuud oli aega mõelda. Ma ei tea, kes neid märke jagab, aga kindlasti oli see koroona meile hoiatuseks. Meeldetuletus, kui haavatavad me tegelikult oleme.