Kivirähki uus lugu: Rahvarinde zombiarmee ja inimeste puurimine

Andrus Kivirähki uus jutustus esitab küsimuse, kas õilsa eesmärgi nimel võib saatanaga lepingu sõlmida. Luges Priit Hõbemägi.

„Kõik algas laulva revolutsiooni päevil. Lõin aktiivselt kaasa Rahvarindes. Meie paljukannatanud rahvas oli selja sirgu ajanud ja /---/ Kui 1989. aastal asuti korraldama Balti ketti, arvati mindki toimkonda.“ Nii algavad Andrus Kivirähki uue jutustuse „Puulased ja tohtlased“ peategelase meenutused 31 aastat tagasi toimunud kangelaslikest aegadest. Jutustaja otseseks ülemuseks ja isakujuks on keegi Voldemar Kallela, kes välimuselt meenutas Arnold Rüütlit, „Tavalisel tööpäeval aga istus ta Rahvarinde staabis ja rääkis telefoniga – korraldas, veenis, õpetas. Julgustas neid, kes impeeriumi vastulööki pelgasid, hoidis tagasi tulipäid, kes Moskvat provotseerida võisid“.

Nii see uue elu sepitsemine kulges, kuni viimasel hetkel enne Balti ketti selgus, et kusagil Habaraba lõigus on 30 inimest puudu. Balti ketis on auk!