Kui asusin paar aastat tagasi naistepäeval tööle Kunda Muusikakooli direktorina, polnud mul õrna aimugi, mis mind ootab. Ees terendas heleroosa kujutlus toimivast süsteemist, muusikahariduse vajalikkusest ning väärtuslikust kohast Eesti ühiskonnas. See ilus mull lõhkes õige pea suure pauguga.

Tegelikkus osutus jahmatavaks ning süsteem mittetoimivaks, sest asume justkui mingis hallis alas, mida keegi eriti ei mõista ja ka ei taha aru saada.