Kuritegu mitte naise, vaid rahva tervise vastu

Abort ehk „ihuvilja hävitamine“ oli Vene tsaaririigis keelatud. Tolleaegne nuhtlusseadustik käsitles seda tapmisena – kuriteona elu vastu – ja selle põhimõtte võttis ühes vene karistusseadustikuga üle ka Eesti Vabariik. 1920. aastatel mõjutasid Eesti poliitikat aga vasakpoolsed, kes kiikasid Venemaa kui eeskuju poole. Neid innustas idanaabri ennenägematu samm: töötava naise õigusi silmas pidades olid sovetid legaliseerinud vabatahtliku abordi.

Vabameelne ja edumeelne tahtis ka Eesti Vabariik olla, vähemasti oma algusaastatel.