Väga palju räägitakse sellest, et Euroopas on liiga vähe vaktsiine ja EL ei ole suutnud piisavalt kiiresti osta. See on tõsi, kuid täna on Eesti probleem olemasoleva vaktsiini tarbimine. 7 päevaga oleme suutnud 9750 doosist süstida vaid 2487 ehk 25% (2. jaanuari seisuga. Kaks päeva hiljem ehk 4. jaanuaril on vaktsineerimisi tehtud 2535 inimesele - toim.). Siin ei ole midagi tegemist politiseerimisega, me oleme masendavalt aeglased. Seda tuleb endale tunnistada. Kohe on uued doosid kohal.

Kuidas saada kiiremaks?

Pakun välja, et meil tuleb seada eesmärk, et vaktsiini jõudmisest üle Eesti piiri peab vaktsiin jõudma inimese kehasse hiljemalt 48h jooksul.

Kuidas seda saavutada?


Logistikaplaan võiks olla järgmine:

1) Vaktsiin jõuab Eestisse autoga läbi Läti, eelmine saadetis jõudis Eestisse umbes kell 2 öösel.

2) Kell 3 öösel on vaktsiin Pärnus.

3) Toimub ümberlaadimine:

- auto Läänemaa ja saarte jaoks;

- auto Virumaa (+ Kesk-Eesti tee peal) jaoks;

- auto Harjumaa jaoks;

- auto Mulgimaa ja Lõuna-Eesti jaoks.

4) kell 9-10 hommikul on vaktsiin jaotatud kõikidesse Eesti sõlmpunktidesse. Võrreldes tarnega Tallinna on võit on vähemalt 24, kui mitte 48 tundi.

5) Kohalikul tasandil organiseeritakse vaktsineerimine, andes selleks:

a) Vabaduse kohalikule terviseametile või haiglatele / perearstikeskustele.

b) Kasutatakse sama Synlabi testimise telkide taristut koos digitaalse broneerimisega.

Vaktsiin säilib tavalises külmikus (2-8C) 5 ööpäeva. Seega on hetkest, mil Pärnus toimub vaktsiini ümberlaadimine, maksimaalselt aega kuni 120 tundi. Eesmärk peab olema 48 tundi, sest nii päästame rohkem elusid.

Kes seda teeb?


a) Erasektor - Kaur Ojakivi või Haiti Arendi paneksid sellise logistika päevaga püsti.

b) Kaitseliit või Kaitsevägi.

Vaktsiinist on kasu ainult siis, kui see on inimeses.

Meil on vaja kõigest nelja jahutusega autot ja juhti. Kohapeal saab vaktsiini toimetada vaktsineerimispunktidesse ka termokastides.

Kuidas seda jälgida?


Keskne kontrollkeskus, kus 24/7 istub staap ja jälgib ja koordineerib kogu tegevust. Võtke staapi juhtima näiteks päästeameti kriisireguleerijad, kes välismissioonidel käinud.

Igale autole GPS.

Iga vaktsineerimispunkt (perearst, haigla, Synlab) raporteerib iga päeva õhtuks, mitu vaktsineerimist nad tegid.

On väga oluline, et staabist oleks pidev surve eemärkide saavutamiseks.

Lõpetuseks: vaktsiinist on kasu ainult siis, kui see on inimeses. Iga tund võrdub võidetud eludega. Kui me haiguse vastu võitleme kriisistaabi ja välihaiglatega, siis miks me vaktsineerimisel loodame tavalisele bürokraatiale, tarneahelale ja perearstidele?

Praegu on võimalus koroona vastu võidelda, mitte ainult tagajärgedega tegeleda.

Vaktsiin töötab ainult kehas. Kui ei ole eesrinde töötajat või vanurit võtta, siis pigem anda see teistele, kui hoida seda Tallinna sügavkülmikus. Vaktsineerimine on veel lihtsam liigutus kui koroonatestimiseks vajalik ninakaabe. This is not rocket science.

"Panna on vaja" - Pipedrive

PS: Olen veendunud, et peagi tekib maailmaturul vaktsiini ülejääk:

a) USA on graafikust maas, hea läbirääkimisega on EL võimalus osta nende broneeritud kogustest midagi endale.

b) Tootjad arendavad uusi tootmisvõimsusi, mis peagi avanevad (Pfizer +250M järgmise 6 kuuga, näiteks).

c) Pea kõik riigid on ostnud vaktsiini kogu elanikkonnale, aga ilmselt vaid umbes 50% on valmis end esimeses laines vaktsineerima.